Treenerite kutsetasemest on saanud aunimetus

Erki Noolele omistatud treeneri neljas tase, tekitas spordiringkondades palju poleemikat. Foto: Toomas Huik

Varem kutsetunnistuseta tegutsenud Erki Noolele neljanda taseme treenerikutse omistamine pole üksikjuhtum. Kehtivast korrast ja alaliidust mööda minnes on kõrge taseme tunnistusi väljastatud paljudele.

Üks sellistest treeneritest, kes pole viienda taseme tunnistuse saamiseks oma alaliidu poole pöördunud, on Andrus Veerpalu kahekordseks olümpiavõitjaks aidanud Mati Alaver.

Õigupoolest pole ta taseme tõstmiseks üldse kunagi kuhugi pöördunud. «Mina ei ole kellelegi ühtegi avaldust esitanud ja ma ei tea, kuidas mulle viies tase omistati,» tunnistas Alaver. «Ma ei mäleta isegi seda, mis aastal ma selle sain, mingis koridoris pisteti ükskord paber pihku ja oligi kõik.»

Seega pole Eestis treeneri kõrgeimat kvalifikatsiooni näitava viienda taseme tunnistuse saamine mingi pidulik sündmus. Sellisel tasemel juhendajaid on Eesti spordiregistri andmetel 119. Vastavalt kehtivale korrale peaks neile kutse omistama EOK ja alaliidu koostöös moodustatud komisjonid, kuid on hulk treenereid, kelle puhul on korrast mööda mindud ja kutsetunnistuse on väljastanud hoopis EOK enda komisjon.

Soliidne nimekiri

«Selliseid treenerid on päris palju: Mati Alaver, Anatoli Šmigun, Jaak Uudmäe, Toomas Leius, Jaan Talts,» loetles EOK peasekretär ja kutsekomisjoni liige Toomas Tõnise endistest tippsportlastest tänaste treenerite nimesid. «Mõistan, et see on teema, mille üle võib vaielda, ja oleme nende kutse omistamistega justkui hallil alal ning võib-olla pole meil sada protsenti õigus. Samas on tegemist inimestega, kes saavutanud väga häid tulemusi, ja nende spordialastes teadmistes ja oskustes pole kellelgi kahtlust.»

Tegelikult pole viienda taseme saamiseks vaja teha midagi müstilist – vastavalt korrale peab olema kehalise kasvatuse või spordialane kõrgharidus, nelja aasta jooksul tuleb läbida vähemalt 60 tundi koolitust ja peab olema erialane töökogemus. Olulised on ka õpilaste tulemused ning avaldatud publikatsioonid ja tegevus koolitajana. Vastupidiselt seni levinud arvamusele ei tegutse kutsetunnistusi väljastav komisjon ainult alaliidu nimel, vaid selle tegelik nimetus on näiteks EOK suusatreenerite kutsekomisjon. Selle koosseisu kinnitab siiski alaliidu juhtkond.

Ilmselt ei kahtle keegi, et näiteks Alaveril või Šmigunil on töökogemuse ja õpilaste saavutuste tingimused täidetud mitmekordselt. Samas ei meenunud Alaverile enda avaldatud publikatsioonid, kuid samas märkis ta, et neid võisid asendada ka ettekanded olümpiaakadeemias.

Samas on EOK komisjon andnud kutsetunnistuse ka neile, kellel pole treenerina veel erilisi tulemusi ette näidata ja kel pole ka pidevat töökogemust. Näiteks on palju vastukajasid tekitanud olümpiavõitja Erki Noolele omistatud neljas tase, kes sai selle sisuliselt tühjalt kohalt – varem polnud tal isegi esimest taset. Kuigi Tõnise väitis, et Noolele neljanda taseme andmise otsus sündis üksmeelselt, pole see päris nii.

«Minul endal on viies kategooria, olen selle nimel aastakümneid tööd teinud ja mul on ka saavutusi ette näidata – edasi mõelge ise,» sõnas kutsekomisjoni liige, korvpallitreener Jaak Salumets. Rohkem ei soovinud ta seda teemat aga kommenteerida.

EOK kutsekomisjoni esimees Kristjan Port ütles esmalt, et nemad kinnitavad tulemusi, mida kergejõustikuliit välja annab. Samas said kergejõustiku kutsekomisjoni liikmed Noole uuest tiitlist teada alles siis, kui EOK oli selle talle juba andnud.

Hiljem Port korrigeeris ennast ja teatas, et EOK komisjon võib anda treenerikutseid ka väljaspool iseenda kehtestatud reeglistikku, kus pole isegi kirjas seda, et kutsekomisjonil on õigus anda erandkorras treenerikutseid ka neile, kes ei vasta nõuetele. «EOK komisjon kui kutse omistaja kehtestab ise reeglid ja võib tegutseda ka väljaspool seda reeglistikku,» väitis Port.

Teeneline treener

Tõnise sõnul võiks seda võimalust kasutada isegi rohkem endistest tippsportlastest treenereid. Ta tõi näiteks Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna vastse peatreeneri Gert Kullamäe, kel seni ametlikult kõigest esimene tase. Meistriliiga meeskonda juhendab ta alaliidult saadud eriloaga, ametlikult peab sellisel tööpostil omama vähemalt kolmandat taset.

«Kullamäe on ise tegutsenud liiga passiivselt. Hindan tema ja Aivar Kuusmaa tehtavat tööd väga kõrgelt ja leian, et neil meestel võiks olla neljas tase,» sõnas Tõnise ja viitas meeste pikale ja edukale mängijakarjäärile. Neil on, mida hoolealustele edasi anda. Sama kehtivat ka näiteks Noole kohta. «Ta on olnud spordis, osalenud spordis, näinud sporti ja teinud sporti. Meie kutsekomisjonil on õigus teha selliseid ühe- ja kahekordseid erandeid. See ei lõhu üldist süsteemi,» leidis ta.

Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamäe sõnul peaksid aga kergejõustikutreenerid vastama ka alaliidus paika pandud reeglitele. «Meie komisjon pole minu teada erandeid teinud. Mitmed inimesed on helistanud ja ka minult selgitust küsinud, uurinud motiive ja eesmärke, aga usun, et EOK komisjon järgib kriteeriumeid, mis ta on endale püstitanud, ja teab, mida teeb,» sõnas ta.

Tõnise möönis, et tavapärasest korrast mööda hiilides treenerikutse kõrge taseme omistamine võib näida mõneti aunimetuse andmisena. «Tegelikult tuleks seda vältida ja võib-olla oleks õigem seada sisse hoopis teenelise treeneri nimetus,» mõtiskles ta. Praegune süsteem võib aga niigi varsti muutuda, kui Eestis minnakse üle paljudes Euroopa riikides kasutatavale kaheksatasemelisele süsteemile.

Kutsetaseme tingimused
III kutsetaseme taotlemise eeldused:
• treeneri II kutsetaseme omamine, III taseme koolituse läbimine mahus 140 tundi ning vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus I ja II kutsetasemel kokku
•    või viimase viie aasta jooksul omandatud kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus ning erialane täienduskoolitus viimase nelja aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses ja vähemalt üheaastane erialane töökogemus viimase nelja aasta jooksul
• või kuus ja enam aastat tagasi omandatud kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus ning erialane täienduskoolitus viimase nelja aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses ja vähemalt viieaastane erialane töökogemus viimase kaheksa aasta jooksul.
IV kutsetaseme taotlemise eeldused:
• treeneri III kutsetaseme omamine, erialane täienduskoolitus viimase nelja aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses ning vähemalt kümneaastane erialane töökogemus viimase 12 aasta jooksul
• või viimase viie aasta jooksul omandatud kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus ning erialane täienduskoolitus viimase nelja aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses ja vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus viimase kaheksa aasta jooksul
• või kuus ja enam aastat tagasi omandatud kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus ning erialane täienduskoolitus viimase nelja aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses ja vähemalt kaheksa-aastane erialane töökogemus viimase 12 aasta jooksul.
V kutsetaseme taotlemise eeldused:
• kehalise kasvatuse ja/või spordialase magistri tasemele vastav haridus, erialane täienduskoolitus viimase nelja aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses, vähemalt viieaastane erialane töökogemus viimase kaheksa aasta jooksul ning õpilaste sportlikud tulemused ja avaldatud publikatsioonid ja/või tegevus koolitajana
• või kehalise kasvatuse ja/või spordialane kõrgharidus, erialane täienduskoolitus viimase nelja aasta jooksul vähemalt 60 tunni ulatuses, vähemalt kümneaastane erialane töökogemus viimase 12 aasta jooksul ning õpilaste sportlikud tulemused ja avaldatud publikatsioonid ja/või tegevus koolitajana.