/nginx/o/2011/06/01/606586t1hfd1b.jpg)
/nginx/o/2012/04/25/1072940t1h8885.jpg)
Kalev/Cramo ja Rakvere Tarva vaheline korvpalli meistriliiga poolfinaalseeria avavaatus pakkus pealtvaatajatele põnevust ja spetsialistidele ning etenduses osalejatele endile palju arutlusainet. Sest kuidas saab olla, et kvaliteetsemate pallurite poolest ülekaalus olev tiitlikaitsja oli provintsilinna ahta valikuga meeskonnaga püstihädas, ja mida peab üks või teine tiim tegema, et reedel seeria teine mäng oma kasuks kallutada?
Kalevi ülekaal peab ilmnema eelkõige tagaliinis. Tanel Soku, Armands Škele, Gert Dorbeku ja Reimo Tamme vastu on Tarval panna Rinalds Sirsninš, Martin Dorbek ja Timo Oja.
Neist vaid lätlane Sirsninš küündib Kalevi tagaliini esikolmikuga ühele tasemele. Oja on tubli Eesti liiga mees, ent imet ei maksa temalt oodata. Dorbek näitab mõnikord küll päris head klassi, ent Kalevi vastu tegutsedes kammitseb Eesti valitseva meistriga lepingulises suhtes olevat noort mängumeest teatav kramp.
Võtmemängija Hallik
Esimese mängu lõpus tegidki Kalevi tagamehed oma töö ära: Škele kogus koos imekorviga 19 punkti, Sokk lisas kümnele silmale sama palju sööte ja Dorbeku helgemad hetked jäid just viimasele veerandajale.
Ääremängijatest võib kalevlase Gregor Arbeti ja Tarva lätlase Juris Umbraško duelli lugeda viigiliseks, korvi all tegi aga trio Kaspars Cipruss, Reinar Hallik ja Janis Vahter kalevlastele Bamba Fallile, Pavel Uljankole, Joosep Toomele ja Kristjan Kitsingule silmad ette. Tõsi, Tarva ülekaal seisnes vaid Ciprussi tegutsemises, ülejäänud kahe mehe panus jäi tagasihoidlikumaks.
Objektiivsetest teguritest tasub märkida Kalevi pea kolm nädalat kestnud mängupausi ja peatreener Aivar Kuusmaa puudumist. Reedeks peaks Kalev olema juba paremas seisus ja ka Kuusmaa on pingil tagasi. See ei tähenda aga seda, et Tarval oleksid lootused kustunud.
Esimeses mängus jäi Virumaa meeskonnal üks trump tagataskusse. Läbi hooaja üheks meeskonna liidriks olnud Halliku panus piirdus kasina kaheksa punktiga ning pärast mängu lõppu oli just tema see, kes pidi taluma Sõbra kõige käredamat sõnade laviini.
«Uljanko ja Kitsing pole ju sellised mehed, kes peaksid ta mängust nii selgelt välja lülitama,» sõnas Sõber veel päev hiljem. Tegelikult oli Halliku surumine osa Kalevi sõjaplaanist.
Nad ei nuputanud välja imenippe Ciprussi pidurdamiseks, sest see mees teeb oma punktid ära nagunii, olulisem oli ahistada ääremängijaid ning tagada, et Hallik ja Vahter ei saaks korvist eemalt vabalt visata. Mängupilt ja seda toetav statistika näitavad, et plaan õnnestus.
Sama ei saa aga öelda kahe ülejäänud lätlase takistamise kohta. Kui viskemees Umbraško tajus, et Arbet võib üks-ühele võitluses ta tiibu kärpida, leidis ta võimaluse mängida ennast viskele Kalevi pikkade vastu. Kuna kaitse jäi temast liiga kaugele, tabas ta kindlalt. Siin on Kalevil üks parandamise koht.
Veel suuremaid probleeme oli Kalevil Sirsninšiga, kes koguski lõpuks 26 punkti ja viis korvisöötu. Rakveres peavad kalevlased temagi pidurdamiseks kasutama teistsuguseid võtteid. Kuusmaa andis mõista, et mõtted, kuidas seda teha, on olemas. Üks võti on Kalevi eduvalemis veel: kui neil õnnestub kaitsega lõhkuda Sirsniniši ja Ciprussi vaheline side, ähvardab Tarva rünnak kokku variseda.
Esimeses kohtumises mängis Sõber treeneripingil vähemalt 39 minuti jooksul oma oponendid selgelt üle. Vaatamata inimressursi piiratusele pööritas ta mängijaid osavalt ja suuri ärakukkumisi vältides. Kuuele tavapäraselt kindlale mängumehele sekundeeris hästi Timo Oja. Tundub, et mängijad on tema «jäähoki stiilis» vahetustega harjunud ja saavad kosutust sellestki, kui kogu puhkehetk piirdub joogipudeli korgi avamisega.
«Mängitan neid, kes on parajasti paremas seisus ja suudavad olla mängus sees,» on sõnanud Sõber ise. Kuid õigeaegsed vahetused polnud Tarva peatreeneri ainus relv – Kalevi mängu halvas tema varieeruv kaitsestiil, kus mees-mehe kaitse vahetus maa-alaga. Sõber: «See oli teadlik valik. Mäletan, et mullu pani Obradovic oma Panathinaikosega sama stiili kasutades Barcelonale ära.»
Maa-ala kaitse võlud
Seda, et Kalevi rünnak jäi Tarva maa-ala kaitse vastu ümmarguseks, tunnistas ka mängu tribüünilt vaadanud Aivar Kuusmaa. See sundis teda ka märkima, et reedesele kohtumisele mõeldes kavatseb ta meeskonnale korraldada väikese videoanalüüsi, mis peaks aitama mängu pisut korrastada.
Võib aimata, et Kalev püüab seeria teises mängus tegutseda agressiivsemalt nii rünnakus kui kaitses. Tugev press ja rumalate vigade vältimine peaks hoidma Tarva pallureid pidevas pinges ega anna võimalust platsil hetkekski puhata. Sellises mängus peaks edu saatma neid, kel rohkem jõudu. Pealegi on Kuusmaa veendunud, et Tarvas ei suuda neid mees-mehe kaitsega pidurdada.
Kas see arvamus peab paika, näeb reedel. Küll aga pole võimatu, et ka Tarvas ise hakkab kodupubliku toetusest saadava energiasüsti abil hoopis agressiivsemalt kaitses rabama. Tegemist on ju seltskonnaga, kes suudab õnnestumisest ammutada uskumatult palju lisaenergiat.
Kui Tarvas peaks reedel võitma, läheb seeria veel korra Rakverre tagasi ja siis pole enam miski nii kindel, kui paljudele huvilistele enne poolfinaalide algust tundus.