Londoni olümpiamängudelt kolm medalit saanud Soome delegatsiooni saavutused kvalifitseeruvad rahvusliku olümpiakomitee silmis siiski läbikukkumiseks. Järgmiseks olümpiatsükliks plaanitakse seetõttu põhimõttelisi muutusi.
Soomlased kavatsevad olümpiaturismile lõpu teha
12. august 2012, 20:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks kolmele medalile jõudis kuus Soome sportlast esikaheksasse. Rahvusliku olümpiakomitee treeneritekogu esimees Kari Niemi-Nikkola leidis siiski, et seda on liiga vähe. «Kõige rohkem teeb meelehärmi see, et meil olid kõik võimalused paremini esineda. Medalid võinuks olla erksamat karva ja nii mõnegi esikümnekoha asemel võinuks tulla medal,» lausus Niemi-Nikkola MTV3-le.
Soome jäi suveolümpia ajaloos alles teist korda kuldmedalita, esimene selline juhus oli kaheksa aastat tagasi Ateenas. Purjetaja Tuuli Petäjä tõi hõbeda, Elliott 6m-il seilanud Silja Kanerva, Silja Lehtinen ja Mikaela Wulff ning odaviskaja Antti Ruuskanen naasevad Londonist pronksmedaliga.
«Meil pole praegu ainsatki sportlast, kes võiks tulla suvemängudele ja olla kindel, et saab õnnestumise korral kulla, veidi kehvema päeva puhul aga kahvatumat värvi medali,» nentis Niemi-Nikkola. Samas väärib Soome medalite puhul märkimist, et kolmest koguni kaks tõid naised – seni on meessportlased suveolümpialt kogunud 296 medalit, naised enne Londonit vaid kaheksa.
Soomlastele valmistab muret see, et sellistel klassikalistel aladel nagu näiteks kergejõustikus ja ujumises on oma kunagine tugev positsioon käest antud. Londonis ei jõudnud mitte ükski Soome ujuja poolfinaali ning kergejõustikus lunastasid finaalikoha vaid meeste odaviskekolmik ja tõkkejooksja Jukka Keskisalo.
«Olümpiamängudel selgelt all oma võimete esinemisele tuleb lõpp teha,» leidis Niemi-Nikkola. «Pärast mäge peavad kõik alaliidud oma valikupõhimõtted hoolikalt üle vaatama. Peame tagama selle, et kõik olümpial osalejad oleksid ka võimelised seal korralikke tulemusi näitama,» ütles ta. Niemi-Nikkola meelest tasuks nelja aasta pärast toimuvate Rio mängude ajaks kergejõustikus sisse seada edetabelisüsteem, nii et sportlased ei pääseks enam olümpiale vaid ühekordse normiületamisega.
Mõistagi ei jagu uute täiemahuliste treeningkavade väljatöötamise jaoks raha kõigile kolmeteistkümnele alale, kus soomlased Londonis võistlesid, seetõttu tulebki Niemi-Nikkola sõnul pööratakse edaspidi enam tähelepanu neile üksiksportlastele, kelle puhul hea tulemuse saavutamine on tõenäoline. «Enamik neist, kes võiksid Rios kõrge koha saada, on meil juba praegu teada,» märkis ta.