Eksperdid: ühel päeval ületavad paraolümplaste tulemused tervete inimeste omi

Hetkel jääb kunstjalgadel Oscar Pistorius veel tervetele jooksjatele õige pisut alla. Foto: SCANPIX

Mitme eksperdi arvates ei ole väga kaugel aeg, kui paraolümpial osalevad sportlased suudavad tänu tehnoloogia arengule näidata tervetest võistlejatest paremaid tulemusi.

Oscar Pistoriusest sai tänavu Londoni mängudel esimene tavaolümpial osalenud inimene, kellel on amputeeritud kaks jäset. Ehkki lõuna-aafriklane ei võitnud medalit, innustab tema eeskuju paljude meelest teisi invasportlasi endast aina enam andma. Suurt rolli hakkavad selles mängima tehisjäsemed.

«Oleme jõudnud ajajärku, kus proteesid võivad inimjäseme võimekust ületada,» märkis Sheffieldi ülikoolis sporditeaduste keskuses töötav David James. «Kui kunstlikke põlvi ja liigeseid aina täiendada, võib juhtuda, et varsti suudavad paraolümplased mööda jooksuradu lausa lennata. Ei ole võimatu, et ühel päeval jooksevad nad Usain Boltistki kiiremini.»

Hetkel kasutatavate tehisjalgade puhul peab jooksja ammutama kogu oma jõu reie- või puusalihastest, samas kui tavasportlane lisab sellele säärest ja hüppeliigesest saadava jõu. Mehaanikainstituudi juhataja Philippa Oldman usub aga, et selles vallas ootavad ees murdelised arengud. «Tulevikus võime näha nanotehnoloogiat, mis suudab tekitada bioloogilise jalaga võrdse struktuuri ja anda jooksjale sama palju jõudu,» ütles ta, märkides, et hetkel näiteks Pistoriuse poolt kasutatavad süsinikkiust kunstjalad ei anna sportlasele mingit edu.