Tülide lõpp ennustab laineharja

Prantsusmaa edu sõltub suuresti kroonilise seljavaluga hädas oleva Franck Ribery tervisest. Foto: AP/Scanpix

Postimees on jalgpalli MMi eel jõudnud seniste maailmameistrite ülevaatelugudega eelviimase koondise ehk Prantsusmaani. Koos Inglismaa ja Hispaaniaga ollakse üks kolmest meeskonnast, kes suutnud MM-tiitli võita vaid korra.

Ajalugu

Prantsusmaa oli üks neljast ­Euroopa meeskonnast, mis osales 1930. aastal peetud kõigi aegade esimesel MM-finaalturniiril. Esimene märkimisväärne edu tuli alles 1958. aastal Rootsis, kui Just Fontaine’i uskumatu 13 värava toel jõuti välja poolfinaali, seal tuli aga tunnistada Brasiilia paremust.

13 tabamust on tänaseni ühe finaalturniiri rekord, kusjuures 24-aastane Fontaine oli enne finaalturniiri Prantsusmaa koondist viie aasta jooksul esindanud vaid viis korda. Koostöö Raymond Kopaga aitas Fontaine’il särada hoolimata sellest, et tema enda jalgpallisaapad lagunesid juba treeningutel. «Õnneks oli meeskonnakaaslasel Stéphane Brueyl sama jalanumber. Olen alati öelnud: need väravad sündisid tänu sellele, et ühtedes saabastes said kokku kahe mehe oskused,» naeris Fontaine UEFA veebilehele antud intervjuus.

Järgmist edu pidid prantslased ootama ligi veerand sajandit, kui praeguseks UEFA presidenditoolile kerkinud Michel Platini vedamisel jõuti 1982. ja 1986. aastal poolfinaali. Esmalt jäädi 3:3 lõppenud lisaaja järel penaltiseerias alla sakslastele ning dramaatiline mäng ristiti toimumispaiga järgi kiirelt «Sevilla õhtuks». Mitmest kaunist väravast rohkem mäletatakse seda kohtumist sakslaste väravavahi Harald Schumacheri toore jõuvõtte tõttu, kui ta jooksis pikali prantslase Patrick Battistoni.

Mitu hammast kaotanud ja selgroogu vigastanud Battiston viidi otse haiglasse, Schumacher ei saanud aga hollandlasest kohtunikult Charles Corverilt isegi kollast kaarti ning kerkis järgnenud penaltiseerias Prantsusmaa rahvavaenlaseks, tõrjudes kaks prantslaste lööki. Neli aastat hiljem läks Prantsusmaa poolfinaalis jälle kokku Saksamaaga ja jälle olid sakslased paremad. Väikeseks lohutuseks jäi prantslastele 1982. aastal kahe MM-turniiri vahel võidetud Euroopa meistri tiitel.

Prantsusmaa jalgpalli tipptund saabus 1998. aastal kodusel MMil, kui võideti esimene ja seni ainus tiitel. Kaks väravat löönud Zinedine Zidane vedas prantslased tiitlikaitsja Brasiilia vastu veenva 3:0 võiduni, kuid finaalist mäletatakse enim brasiillaste tähe Ronaldo salapärast haigushoogu, mis röövis jõu nii ründajalt endalt kui ka kogu brasiillaste koondiselt. Kaks aastat hiljem võitsid prantslased edu laineharjal ka teise EM-tiitli.

2002. aasta MMil tegi Prantsusmaa aga negatiivset ajalugu, kui tiitlikaitsjana saadi ainsatki väravat löömata alagrupis vaid üks punkt ja langeti konkurentsist. Neli aastat hiljem oli Prantsusmaa jälle finaalis, kuid jäi seal penaltiduellis alla Itaaliale. Karjääri viimase mängu pidanud ja enne finaali turniiri parimaks mängijaks nimetatud Zidane andis oma võimaluse võita teine MM-tiitel ise käest – legendaarset pealööki Itaalia kaitsja Marco Materazzi rindu ja järgnenud eemaldamist mäletatakse tänaseni, Zidane’i teo jäädvustamiseks on püstitatud kujusid ja see on kirjutatud sisse populaarsetesse telesarjadesse.

Staarid

Prantslaste suurim täht on Franck Ribery, kelle klubihooaeg polnud Müncheni Bayerni ridades aga mullusega võrreldav. Ääreründajat vaevab krooniline seljavalu, mille tõttu pole tema osalemine siiani lõplikult selge. Väärilist asendajat talle meeskonnas ei leidu ning sestap sõltub Prantsusmaa saatus palju koondise arstide osavusest. Jokkeriks prantslaste kaardipakis on aga Torino Juventuse pikk ja jõuline noor poolkaitsja Paul Pogba, kes on viimase paari aastaga kerkinud Euroopa jalgpalliväljakute üheks silmapaistvamaks noormängijaks.

Ootused

Neli aastat tagasi puhkes finaalturniiri käigus prantslaste leeris suur tüli treeneri Raymond Domenechi ja mängijate vahel, mis tõi lõpuks kodumaal kaasa karmi hukkamõistu. Mängijana Prantsusmaaga nii MM- kui ka EM-tiitli võitnud Didier Deschampsi käe all on suudetud aga suurematest sisevastuoludest hoiduda ning Prantsusmaa on üks selle turniiri mustadest hobustest. Poolfinaalkoht on neile kindlasti jõukohane, kuid väga palju sõltub võtmemängijate tervisest.


Prantsusmaa koondis

•    Koht FIFA tabelis: 16.

•    Peatreener: Didier Deschamps (Prantsusmaa)

•    Kapten: Hugo Lloris

•    Rekordinternatsionaal:  Lilian Thuram, 142 mängu

•    Suurim väravakütt:  Thierry Henry, 51 väravat

•    Maailmameister – 1998

•    Euroopa meister – 1984, 2000

•    Olümpiavõitja – 1984

Prantsusmaa mängud

2014. aasta MMil D-alagrupis:

•    15. juuni Prantsusmaa – Honduras

•    20. juuni Prantsusmaa – Šveits

•    25. juuni Prantsusmaa – Ecuador