Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sugulased Seim ja Taimsoo – suured spordisõbrad igas mõttes

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Sõudja Kaspar Taimsoo ja tõstja Mart Seim. | FOTO: Liis Treimann
Tõstja Mart Seim (vasakul) koos sugulasest sõudja Kaspar Taimsooga. | FOTO: Liis Treimann

Augustis peetavate Rio olümpiamängude eel on eestlased saanud üles lugeda umbes kümme potentsiaalset medalilootust. Nendest sportlastest kaks on omavahel aga üsna lähedalt sugulased – tõstja Mart Seim ja sõudja Kaspar Taimsoo.

Omavahelisest sugulussidemest oli varasemalt teadlik Seim, alates eelmisest aastast pole see enam uudis ka Taimsoo jaoks. Kuna tegemist on olümpia-aastaga, siis omavahelisi kokkupuuteid veel väga palju ei ole, kuid siiski võivad mõlemad lõbusalt tõdeda: «Suhtleme ikka tunduvalt rohkem kui aasta aega tagasi.»

Suguluse selgitab täpsemalt lahti Seim. «Mart teab neid asju paremini,» veeretab Taimsoo selgitamise endast kolm ja pool aastat noorema mehe õlgadele. «Tegelikult teab Kaspar kõike sama hästi,» vastab Seim lõbusalt ja seejärel täpsustab: «Minu vanaema ja Kaspari vanaisa olid õde ja vend. Mina kuulsingi sellest esmakordselt enda vanavanematelt.»

Seejärel selgitab ka Taimsoo, miks jõuti lähema suhtluseni alles eelmise aasta lõpus, kui tõstmissangar valiti Eesti parimaks meessportlaseks.

«Minu isa suri, kui ma olin väga noor. Selles mõttes on mul isapoolse suguvõsaga suhtlus põhimõtteliselt null olnud. Ei teagi sealt eriti kedagi. Tuleb andeks anda,» tõdeb seepeale Taimsoo, kuid lisab, et on olulise info vahepealsetel aastatel tegelikult siiski endast mööda lasknud.

«Millalgi kirjutas mulle meie ühine sugulane Valmar Väljaots, et mul on sugulussidemed ka ühe tuntud raskejõustiklasega,» kerib ta ajaratast veidike tagasi. «Peab tunnistama, et infot oli palju ja üht-teist olulist jäi kahe silma vahele. Ei pööranud sellele millegipärast suurt tähelepanu. Võtsin teadmiseks, aga ei süvenenud. Eelmisel aastal tuli Mardi isa Alariga rääkides kõik pigem ikkagi uudisena. Kui olla faktiliselt korrektne, siis teoorias oleksin pidanud teadma, aga ei olnud meeles.»

Kui sugulussidemed lahti selgitatud, siis ilmneb, et suguvõsas on olemas küllaltki sportlik liin. «Minu emapoolses suguvõsas on kõik õpetajad. Põhilised ained on matemaatika ja eesti keel,» tunnistab Taimsoo, et tugeva sporditaustaga on õnnistatud hoopis Eesti tõstmislootust.

Mart Seimi perekonnas on tõstmine au sees juba kolmandat põlve, kuna selle spordiala kummardaja oli ka tema vanaisa Georg ning treenerist isa Alar. Lisaks avaldab ta, et heal tasemel on tegeletud teistegi aladega. «Minu teine vanaisa Valdo Mägi oli poksis Eesti meister. Lisaks oli ta autorallis NSVLi teine mees ja mitmekordne Eesti meister,» avaldab Seim.

Pikaaegsetest kogemustest üritab nüüd kasu lõigata ka Taimsoo. «Olen pöördunud Mardi kui toitumisteadlase poole. Olen uurinud, mida ta sööb ja kasutab ning kui palju valku on ikkagi vaja süüa,» toob Taimsoo lõbusalt välja tipptasemel tõstjaga suhtlemise plussid, ent ütleb: «Paati Mart ei roni ehk minult on tal õppida vist ainult pahesid.»

«Paadis olen küll elu jooksul null tundi istunud. Ergomeeter on mulle siiski tuttav tööriist,» lisab Seim rõõmsameelselt.

Kuna tõstekang on peale tõstjate töövahendiks teistelegi sportlastele, pole see võõras ka Taimsoo jaoks. Selles vallas pole ta sugulaselt õpetussõnu siiski veel küsinud.

«Sõudjad on tuntud selle poolest, et nad ei oska korvpalli mängida, kuid ikka mängivad. Rohkem on see selline lammutamine,» alustab Taimsoo selgitust enda ja tõstekangi suhtest. «Kangisaalis on seis sama. Vaatad, kuidas keegi teeb, ning teed järele. Meile ei ole seal iga kilo tähtis, aga oluline on töö ära teha.»

Vaatamata sellele on ta valmis Seimile oma tõstmisvideo saatma. «Ikka julgeks saata. Väike laupäevane huumoritund kulub kõigile ära,» tunnistab ta muiates.

Suure spordihuvilisena tunnistab seejärel aga Seim, et sõudjate tegemisi on ta tegelikult jälginud juba aastaid. «Alati kui sõudmist on telekast näidanud, siis olen vaadanud. Arvan, et olen niimoodi nende tegemisi jälginud oma kümme aastat,» avaldab ta.

«Eks me olimegi juba kümme aastat tagasi asjalikud. 2008. aasta Pekingi olümpiale võitlesime noore paatkonnana ju ise koha välja,» saab Taimsoo vahele öelda.

«Tegelikult olen ma suur spordisõber ja jälgin põhimõtteliselt kõike,» lõpetab Seim oma mõtte.

Ka sõudja tunnistab seepeale, et kehvem ei saa kuidagi olla. «Alustame esmalt sellest, et jõudsin hiljuti tänapäeva ja mul on nüüd kodus internet,» märgib ta esmalt. «Pikka aega ei jälginud ma üldse muud sporti, kuid nüüd on asjad muutuma hakanud. Kui Viljandi Tulevik eelmisel hooajal Premium liigat mängis, siis hakkasin viljandlasena nende tegemistel pingsamalt silma peal hoidma. Meie füsioterapeut Liisbet Puust on Pärnu võrk- ja korvpalliklubidega seotud olnud ja nii sai nende tegemisi jälgima hakatud. Niimoodi on see pisik külge kasvanud. Ja loomulikult jälgisime Viljandis ka käsipalli.»

Ka olümpiamängudel on meestel üks kindel soov – näha pärast enda võistluse lõppu kohapeal ka kaasmaalaste ja teiste maailma sporditippude võistlusi. Eesti neljapaadi jaoks saab Rios võistlus läbi 10. augustil ja üliraskekaalu tõstmise jõuproov on kavas 16. augustil. «Tahan kindlasti Mardi võistlust vaatama minna,» kinnitab Taimsoo, kes viibib Brasiilias 17. augustini. «Enne Kaspari äralendu teeme 17. augustil siis Rios suguvõsa kokkutuleku,» lisab Seim lõbusalt ja lubab seejärel sõudjalt teatepulga üle võtta ja võimaluse korral juba järgmistele Eesti sportlastele kaasa elada. «Tahaksin seda kindlasti teha.»

Taimsoo soovitused debütant Seimile

29-aastase Kaspar Taimsoo jaoks on Rio olümpiamängud karjääri jooksul kolmandad – 2008. aastal oli ta Pekingis neljapaadi koosseisus 9. ja 2012. aastal Londonis samuti neljapaadi ridades 4.

25-aastane Seim teeb Rios oma olümpiamängude debüüdi ja kogenuma kolleegina andis Taimsoo mõned soovitused.

- Olümpiamängud on kõige lihtsam võistlus

Taimsoo: «Kui suudad olümpial kõrvale jätta selle võistluse tähenduse sportlaste jaoks, siis on tegemist kõige lihtsama võistlusega üldse. Kõik on ette-taha ära tehtud. Kõik toimib. Probleeme põhimõtteliselt ei ole.»

- Jälgi teisi võistlusi

Taimsoo: «Enda võistluse järel tuleb võimaluse korral kaasa elada ka teistele. Piletite saamiseks peab olema õigel ajal õiges kohas. Niimoodi on mul õnnestunud kahel olümpial järjest näha meeste 100 m jooksu finaali. Pekingis nägin Gerd Kanteri võiduheidet ja Londonis lõpuks hõbemedali võitnud Heiki Nabi võistlust.»

- Olümpiaküla elu on rahulik

Taimsoo: «Kohal on iga spordiala maailma eliit. Respektist teiste vastu käituvad olümpiakülas kõik sportlased hästi. Muidugi võib juhtuda, et kellelegi lööb Brasiilia karneval pähe, kuid pigem minnakse linna pidutsema.»

Tagasi üles