Andaluusia velotuuri tänase etapi 9. kohaga lõpetanud Rein Taaramäe kirjeldab sõitu oma blogis raskena, kuid võimalused tuuri üldvõiduks on veel igati olemas.
Taaramäe imetles sprintereid: nagu nitro oleks ratta peal
22. veebruar 2012, 19:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Trass lookles suurtel laiadel teedel ja seetõttu oli stardis andmine päris jõhker (Sellistel teedel on kõigil lihtne pundi ette saada ja rünnakuid aina tuleb ja tuleb. Tekib seis, kus põhimõtteliselt keegi eest ära ei saa. Väiksematel teedel on asi lihtsam, liidri meeskond tõmbab sobival hetkel korraliku barrikaadi teele ja tempo lastakse maha, jooksikud saavad vahe sisse ja tagant enam rünnata pole mõtet).
Täna anti siis 1 tund ja 20 minutit jubeda hooga. 30. minuti järel oli keskmine kiirus 51 km/h. Ronisime veel mingit tõusu ka, kus pundist pool seltskonda maha jäi. Lõpuks, kui 1 tund ja 20 minutit sõidetud oli, siis oli enamusel juba toss väljas ja 4-5 meest said minema. Tänu sellele sai pundis nati kergemalt juba hingata. Meie tiimist sai ette Valentin. Kõik läks plaanitult!»
Viimasel tõusul tuli ka Taaramäel kõik välja panna. «Olin umbes kümnes mees pundis. Väga raske oli! Jalad said korraliku valu tunda. Ülevalt jäi 5,5 km finišini. Laskumine oli kiire, stabiilselt 70-80 km/h kompul ees. Päris õudne oli, aga pidin ees olema. Lootsin, et ehk on lõpu poole pundis mingi väike vahe finišiks sees ja Valverdel kiire 3 sekundit kaotust tulema.
500 m enne lõppu oli veel järsk negatiivne šikaan – vasakule ja kohe paremale. 1 km enne lõppu võtsin end kokku ja tegin ühe korraliku sprindi kuni kurvini ning olingi top kümnes. Esmane kogemus lõpetada päris sprint nii ees.
Muljetavaldav on sprinterite jõuline kiirendus. Umbes 200 m enne lõppu, kui mina olin juba täie jõu peal punnitamas, siis Freire tõusis alles sadulast ja liikus automaatselt 5km/h kiiremini kui mina. Nagu oleks nitro ratta peal olnud. Kaotasin veel paar kohta ja veeresingi üle joone esikümnes.»
Tuuri homse viimase etapi osas Taaramäe lubadusi jagada ei julge. «Homme on imelik päev, vaid 130 km. Tõotab tulla karm andmine. Võimalik, et pannakse päev otsa põhjagaasiga ja finišisse tulevad kõik ükshaaval. Teine variant: jooksikud saavad alguses kiiresti minema ja lõpus tuleb finišitõusu alla (1 km) 50-100 meest.
Homne päev on üles-alla, päris raskete tõusudega ning enne finišit kiire laskumine, pärast seda 1 km päris raskelt mäkke. Kindlasti proovin homme Valverdelt särki võtta, kuid samas võib tulla kontrollimatu sõit ja kõik on võimalik ka kaotada.»