Tänavuse hooaja valitseja Horvaatia ja kõikidel MK-etappidel nende järel teisena lõpetanud Saksamaa, valitsev maailmameister Austraalia, Pekingi olümpial võidutsenud Poola ja korraldajamaa Suurbritannia – nii võimsate vastastega heideldes peab Eesti neljapaat püüdma täna Londonis olümpiamedalit.
«Need on kõik paberitel olevad eelmiste võistluste tulemused, nende põhjal ei tahaks küll finaali suhtes midagi ennustada,» sõnas Eesti Sõudeliidu juht Jaan Tults. «Kõik saab selgeks ikka võistluse ajal, varasemad tulemused ei loe siis enam midagi.»
Võib eeldada, et kuuest finalistist on kõige madalama tasemega Suurbritannia, Eestit võib pidada neljapaadi mustaks hobuseks, sest alles tänavuse hooaja eel ühte alusesse istunud nelik pole selles seltskonnas nii omane kui aastaid muutumatus koosseisus püsinud konkurendid. Kõik neli eestlast on küll erinevates paatides võitnud kulda ja karda, ent stabiilselt pole koos sõidetud.
Seevastu näiteks tiitlikaitsja Poola on Londonis täpselt samas koosseisus kui neli aastat tagasi kuldmedalitega lõppenud Pekingi olümpiaregatil. Austraaliagi paadis istuvad samad mehed, kes tulid mullu maailmameistriteks.
Varasemate tulemuste põhjal on Austraalia ja Poola küll suured tiimid, ent tänavu on valitsejaks hoopis Horvaatia nelik. MK-etappidel pole nad teistele andnud vähimatki sõnaõigust – kolm starti ja kolm võitu.
Tults möönis, et soosikuseisuses Horvaatial on kasutada väga tugev nelik. Kaks suve tagasi krooniti nad alla 23-aastaste maailmameistriteks, mullu said aga täiskasvanute MMilt pronksi. Päris suurvõitu sellel nelikul veel pole ja see muudab nad näljasteks. Parimasse spordimehe ikka jõudvate meeste tohutut arengut näitab ka tänavune võidukas hooaeg.
«Horvaadid on ühtlaselt väga tugevad, nad sõidavad palju ka ühe- ja kahepaadil,» rääkis Tults. «Kui Allar Raja ja Kaspar Taimsoo käisid mullu kahepaadiga regattidel, said neljapaadi põhjal kaks kahest moodustanud horvaadid mitu kaksikvõitu.»
Seega tähendaks kullata jäämine horvaatidele endile loodusõnnetust. Tultsi hinnangul poleks see aga sugugi nii hämmastav, sest ka teistes paadiklassides on eeldatavad soosikud pidanud leppima B-finaaliga – nii juhtus näiteks kahepaadil.
«Neljapaat on küll veidike stabiilsem, nii suuri langusi ei tohiks seal olla,» märkis Tults.
Igatahes on horvaadid Londonis esinenud kindlamast kindlamalt, võites nii oma eelsõidu kui ka poolfinaali. Seejuures oli vastutuules sõutud poolfinaalis nende aeg ülivõimsalt parim – järgmised kaotasid juba üle kahe sekundi.
Pärast poolfinaali pakatasid ka horvaadid ise enesekindlusest. «Kindlasti oleme meie finaalis favoriidid ja kõik teavad seda,» sõnas Horvaatia paatkonna liige David Sain Postimehele. «Meil on olnud hea hooaeg ning teame, mida peame võitmiseks tegema.» Samas rääkis Sain, et finaalis peavad nad kõige ohtlikumaks konkurendiks Saksamaad, aga võib-olla ka Eestit. Medalimõtted liikuvat aga ilmselt kõigil kuuel paatkonnal.
Eesti paat stardib finaalis viiendal rajal, suursoosik Horvaatia ja tänavu varjus püsinud Poola vahel. Poolakate ootamatult kahvatut hooaega märkis ka Tults, ent sõnas samas, et ka sellest ei tohi lasta end ära petta. Poolfinaalis oli Eesti küll Poolast kiirem, kuid vahe polnud ülemäära suur.
Hoopis olulisemaks pidas sõudmisspetsialist seda, et finaalist jäid välja Venemaa ja Prantsusmaa. Neid kahte tiimi oleks pidanud kartma eelkõige tugeva taganttuulega võistluses. Tõsi, veel eile puhus võistluspaigas hoopis kerge küljetuul.
Eile tegid kõik neljapaadi finalistid kerge treeningu. Eestlased läksid veele pärastlõunal ega jäänud sinna väga kauaks. Päev varem sõidetud poolfinaalist tekkinud väsimus oli juba kadunud.
«Tegelikult on see varu jätmine ja pingutusest taastumine rohkem ajakirjanduse ülespuhutud teema. Üldiselt on nii, et mida kõvemini võistluses pingutad, seda kiiremini ka taastud,» lausus Eesti Sõudeliidu juht. «Hea näide on kahepaat, kus Itaalia pääses tohutu pingutuse järel väga napilt finaali, kuid päev hiljem võttis seal hõbemedali.»
Neljapaadi finaali start antakse Eesti aja järgi kell 13.30 ja paatidel kulub finišisse jõudmiseks ilmselt pisut alla kuue minuti. Siis on medalivõitjad selgunud.
Kas nendest saavad Londoni olümpiamängude medalimehed?
Kaspar Taimsoo (25)
• Kahepaadi maailmameistrivõistluste pronks (2009)
• Kahepaadi Euroopa meister (2009), lisaks kaks hõbedat (2008, 2010)
• Neljapaadi Euroopa meistrivõistluste hõbe (2011)
Allar Raja (29)
• Kahepaadi MMi pronks (2009)
• Neljapaadi MMi pronks (2006)
• Kahepaadi Euroopa meister (2009), lisaks hõbe (2010)
• Neljapaadi Euroopa meister (2008), lisaks hõbe (2011)
Tõnu Endrekson (33)
• Kahepaadi olümpiamängude hõbe (2008)
• Kahepaadi MMi pronks (2007)
• Neljapaadi MMi kaks pronksi (2005, 2006)
• Neljapaadi Euroopa meister (2008), lisaks hõbe (2011)
Andrei Jämsä (30)
• Neljapaadil kaks maailmameistrivõistluste pronksi (2005, 2006)
• Neljapaadi Euroopa meister (2008), lisaks Euroopa meistrivõistluste hõbe (2011)