Mis nüüd lahti? Gerd Kanter jäi Tallinna võistlusel neljandaks

Gerd Kanter. Foto: Artur Sadovski

Eile õhtul võis olla vähemalt kaks inimest, kellele Gerd Kanteri neljas koht võis tähendada õnne – tänu sellele tõusid nad jagama Kuldliiga auhinnaraha.

Need olid kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ja kaugushüppaja Sirkka-Liisa Kivine, kes jagavad koos Kanteriga Kuldliiga lohutusauhinda 150 000 krooni. Igaüks neist saab kolmandiku. Nad kõik kaotasid seeriavõistluse jooksul ühe korra. Kanteri eilse võidu korral haaranuks ta üksinda kogu meepoti.

Kuid rahalisest hävingust kibedam võis Kanteri jaoks olla teadmine, et hooaja lõpp kisub vägisi allamäge – terve hooaja kestnud võitudejadale järgnes ju Berliini MMi pronks ning eile õhtul Tallinnas neljas koht. Kusjuures tema ees olid taas sakslane Rober Harting ning poolakas Pjotr Malachowski. Lisaks veel ungarlane Zoltan Kövago.

Nädalapäevad pärast MMi medalite jagamist polnud prožektorite valgel võistelnud kettamehed parimas hoos – Kanter jäi aga oma parimast väga kaugele, heites enda kohta tagasihoidliku 64.95.

Rütm kadus sootuks

«Berliini üleelamine on veel närvisüsteemis sees,» tunnistas Kanter. «Võistluse käigus kadus rütm – täpselt nagu MMil.»

Võitis sakslane Rober Harting 66.49ga. «Väga raske võistlus,» märkis Harting. «Tahtsin MMi järel võiduga jätkata, tundsin pinget. Samas ei saa öelda, et olen kettaheite trooni endale haaranud. Gerd on vähemalt sama hea, kõik oleneb päevast.»

Teise koha saanud Kövago heitis 65.38 ning kolmanda kohaga leppinud Malachowski 65.13. Eilsel meeste odaviskevõistlusel oli kohal kogu Eesti paremik eesotsas Mihkel Kuke, Tanel Laanmäe ja Andrus Värnikuga. Kui kaks esimest võistlesid ka Berliini MMil, siis eksmaailmameister Värnik otsustas hooaja tähtsaimast jõuproovist teadupärast loobuda.

Eilne võistlus näitas miks – Värnik polnud suuteline enamaks kui 73.32.  Kukk seevastu sai 78.13ga kolmanda ja MMi salapärase vigastuse tõttu katkestanud Laanmäe 76.57ga neljanda koha. Võistluse võitis 80.11ga ameeriklane Mike Hazle.

Meeste kaugushüppes oli Berliini MMil nulli saanud Mikk Pahapill paku tabamisega taas hädas. Kui Saksamaal astus ta kolm korda üle, siis seekord ei saanud ta sellele lähedalegi. Pärast esimest katset 7.19 ohkas teadustaja: «Oleks Berliinis siis sellinegi tulemus tulnud.»

Isegi oma parima tulemuse 7.67 hüppamisel ei saanud Euroopa sisemeister korralikult pakku. See andis talle teise koha. Kaugushüppe võitis 7.69ga valgevenelane Aleksei Lukaševitš, kes on tänavu hüpanud 8.18.

Kuulitõukes piirdus poolakast olümpiavõitja Tomasz Majewski 21.06ga. Kümme päeva tagasi tõukas ta MMil täpselt 85 sentimeetrit kaugemale. Taavi Peetre tõukas avavoorus 19.60 ning loobus oma järgmistest katsetest. Lätlane Maris Urtans püstitas 20.64ga isikliku rekordi ja sai Peetre ees teise koha.

Peetre tõukas vaid korra

Kui kuulitõukes suuri üllatusi ei olnud, siis 100 meetri jooksus alistas ameeriklane Ryan Bailey 2003. aasta maailmameistri Kim Collinsi. Bailey läbis distantsi 10,28ga ning Collins 10,29ga. Eestlastest oli parim Richard Pulst 10,86ga.

Meeste 200 meetri jooksu võitis 20,60ga Aserbaidžaani jooksja Ramil Gulijev, kes Berliini MMil pääses samal distantsil finaali. Teine oli Christian Brendan 20,63ga ja kolmas inglane Jeffrey Lawau 20,74ga. Eestlastest oli parim Taavi Liiv 22,04ga. Meeste 1500 meetri jooksus viis Tiidrek Nurme hooaja tippmargi 3.41,63ni. Võitis soomlane Jukka Keskisalu 3.38,90ga.