Üks mõtleb töömehepõlvele, teine tahab koju, kolmas kasutab olümpiahooaega tulevikuks põhja ladumiseks, neljas on veidi kibestunult ükskõikne…
Üllataja raputas apaatset rahulolematust
20. veebruar 2010, 20:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See on Eesti laskesuusatamine Vancouveri olümpial.
Kuigi olümpia individuaaldistantsid lõppesid Eesti laskesuusatajate jaoks Priit Viksi igati korraliku 20. kohaga, jäi sportlaste ja treenerite jutust kõlama apaatne rahulolematus. Võistluste tulemusi hinnati keskmiseks või kesiseks ning valdav emotsioon oli emotsioonitus. Samas olid mõned koondislased rahul ilmselgelt tagasihoidlike kohtadega.
«Tulemus pole tõesti päris selline, mida ootasime,» nentis laskesuusatamiskoondise peatreener Hillar Zahkna. «Kuid põhjustest pole praegu õige aeg rääkida. Tuleb hooaeg lõpuni teha ning siis rahulikult mõelda.» Zahkna ei osanud või tahtnud öelda sedagi, kas ta ka tuleval talvel peatreenerina tegutseb. Väidetavalt polevat ta seni sellele isegi mõelnud.
Lessing kaalub lõpetamist
Kui Zahkna ei jätka, siis kes peaks olema järgmine peatreener, kuidas üldse edasi minna, mida koondise juures muuta? Need küsimused jäävad esialgu sügavama vastuseta. Lõpuks Zahkna siiski poetab, et oma joont tuleb hoida ja töö peab jätkuma.
Samas olevat praegu koondise juures palju sellist, mis peatreenerile ei meeldi. Täpsustamisest Zahkna aga loobus. Kas koondises valitsevad pinged? «Ei, suhted on meil normaalsed. Loomulikult tuleb suurvõistluste pinge all ette ütlemisi, aga see on ju mõistetav,» tõrjus treener. Probleemi ei näinud ta ka laskesuusatajate hulgas tekkinud selgetes paarikestes.
Kuid sportlased? Detsembris MK-etapi 2. kohaga üllatanud Roland Lessing oli pärast olümpiavõistlusi konkreetne – kevadel tuleb suure sportimisega lõpparve teha ning hakata maal kündmisega tegelema. Õigupoolest on Lessing haritud metsamees ning isatalus ootabki teda 40 hektarit kasvavat puitu. «Tööd oleks seal küllaga,» teatas ta.
Hingega spordimehe kuulsusega Lessing andis mõista, et otsuse langetamine ei pruugigi olla väga keeruline, spordis on ta saanud kõik, mida tahtnud. «Olla ühel päeval üleplatsimees – paljud seda üldse suudavad… Mina sain selle eest korra 2. koha ja olen õnnelik. Põdemiseks pole põhjust.»
Kuid Lessing on varemgi lõpetamisest rääkinud, seepärast ei maksa veel kohe paanikasse sattuda. Zahkna sõnul oleks koondise juhtidel siiski hea meel, kui vanakesed Lessing ja Indrek Tobreluts jätkaksid ka tuleval aastal. «Aga nad peavad selle otsuse ise langetama,» sõnas treener.
Minoorsetes toonides esines ka meeste koondise pesamuna Martten Kaldvee. Olümpiavõistlust nimetas ta enda jaoks ebaõnnestumiseks ning teatas, et sooviks esimesel võimalusel kodumaale naasta – sellise vormiga polevat teatesõidus enam midagi teha.
Kui veel mõni päev varem uskus Kaldvee end supervormis olevat, siis pärast 20 km distantsi leidis, et vormi pole ollagi. 23-aastane sportlane otsis põhjust paar päeva kestnud külmetustõvest. Kuid tulevik? Kaldvee jaoks on kõik selge, tuleb veel rohkem trenni teha ja nelja aasta pärast Sotšis uuesti üritada. «MK-etapi 7. koht on all, sellises seisus pole küll mõtet suuski nurka visata,» sõnas ta.
Olümpiale tulek õigustatud
Meeste koondise stabiilseimaks meheks tõusis Whistleri radadel hoopis Kauri Kõiv. Ise pidas ta viienda kümne kohti aga keskpäraseks. «Suurt rahuldust need ei paku, olen tänavu terve hooaja sinna kanti sõitnud,» sõnas ta. «Olümpial teeb heameelt stabiilne laskmine, püsin 80 protsendi peal.»
Ning kõige lõpuks varumehest üllatusmeheks tõusnud Viks. 20 km sõidus pääses ta starti, eksis tiirus vaid korra ning sai 20. koha. «Seda võistlust ja tulemust oli mulle väga vaja,» nentis ta. «Kogu hooaeg on möödunud ebastabiilselt. Olümpia alguses olin endas pettunud, et viimasel hetkel siia pääsesin – see poleks pidanud nii minema. Aga lõpp hea, kõik hea.»
Elukaaslase Eveli Saue tänavust rasket hooaega ilmselt kõige lähemalt tajunud Viks lootis, et tema õnnestumine mõjus positiivselt mõlemale. «Tegelikult tegi ju Eveli ka täna korraliku sõidu – meie pere jaoks on see igatahes ilus päev,» märkis ta.
Tagaajamisvõistluse järel kibedaid pisaraid valanud Saue oli distantsi järel tõesti rõõmsam. Ta kinnitas, et ebaõnnestumise järel allaandmine polnuks talle omane, ning avaldas veendumust, et vaatamata detsembris saadud vigastusele ning sellest tingitud vähesele treeningule oli olümpiale tulek õigustatud.
«Olümpial on küll nukker sõita seitse trahviringi, ent veel hullem olnuks võistlust kodus telerist vaadata. Hing jäänuks kripeldama,» nentis ta.
Laskesuusatamine
Meeste 20 km
1. Emile Hegle Svendsen (Norra) 48.22,5 (1),
2. Ole Einar BjØrndalen (Norra) +9,5 (2),
2. Sergei Novikov (Valgevene) +9,5 (0),
4. Jevgeni Ustjugov (Venemaa) +49,3 (1), 5. Pavol Hurjat (Slovakkia) +1.16,5 (1), 6. Simon Eder (Austria) +1.19,2 (2) ... 20. Priit Viks +3.15,6 (1), 44. Kauri Kõiv +4.59,9 (3), 65. Roland Lessing +7.07,3 (5), 81. Martten Kaldvee +9.34,2 (6).
Üllatav käik – ohverdada olümpia tuleviku nimel
Eesti naiste laskesuusatamise teine number Kadri Lehtla esines pärast neljapäevast võistlust ootamatu avaldusega, tõdedes, et Vancouveri olümpia toimus tema jaoks ebamugaval ajal.
«Tänavune peaeesmärk on tuleviku nimel treenimine. Ma ei vaata ainult homsesse, vaid ikka kaugemale,» sõnas Lehtla ning tunnistas, et uus lähenemine on seotud Meelis Aasmäe asumisega tema treeneriks. «Ma ise olen ka Meelise mõtetega sama meelt.»
Tulevast hooajast ootab Lehtla juba paremaid tulemusi, ent ei osanud ennustada, kui kõrgele tiivad kannavad. «Järsk hüpe pole võimalik, üles tuleb ronida samm-sammult,» tõdes ta.
Eesti koondise peatreeneri Hillar Zahkna olekust jäi mulje, et Lehtla otsus keskenduda olümpiahooajal muudele asjadele polnud talle meeltmööda. «Meie jaoks on olümpia ikkagi väga tähtis,» kinnitas ta. (PM)