Vana korvpallur arvab: kõik on uus oktoobrikuus

Foto: TPM

1.

Rocki mängule ülikooli võimlasse sisenedes paistab nii mõndagi uut. Osadele istmeridadele on ilmunud kohanumbrid, mängule tulnud pealtvaatajad käivad ringi käes suured prinditud paberilehed, justkui valmistuksid eksamiks siinsamas istuvate ülikooli praeguse ja eelmise rektori ees. Teadagi, nüüd on paljud piletid kindlatele istekohtadele.

Selle muudatuse peale tuleb üks pidev saaliskäija kurtma, et kui vanasti said nad kindlas kohas tribüünil ikka sõpradega kokku, vaatasid mängu ning arutasid nii korvpalli- kui ka maailmaasju, siis nüüd on see võimatu, sest üks sõber istub ühes nurgas, teine teises nurgas ning kolmas sai koha hoopis kolmandasse nurka. Korvpallimängul käimine pole kunagi vaid spordi vaatamine üksi, see on ka seltskondlik kokkusaamine ning seda on uus pileti- ja kohasüsteem lõhkunud – nii kurtis üks pealtvaataja võimla kuuendas reas istujale.

Seega peavad uuel hooajal muutustega kohanema ka pealtvaatajad, mitte ainult meeskond oma uute liikmetega.

Leegionärid on ju nagunii alati uued, Janar Talts paistab Itaalias käigu järel tunduvalt kõhnem kui varasemal Rocki-perioodil, Gert Dorbek ei ole veel harjunud, et talle nii omase pisut robustsevõitu mängu eest ei saa ta Tartus enam sõimata vaid hoopis kiita, Timo Eichfussist rääkides ei saa paljud tribüünil olijad kuidagi lahti mehele külgehakanud hüüdnimest (ole aga vaid mees ja õigusta seda!) ... ning parempoolse tribüüni tagant seinalt vaatab Rocki mängu ikka veel Rain Veidemanni suur pilt. Justkui luuraja nüüd!   

2.

Kahest mängust (Tallinna Kalevi ja Pieno Zvaigzdesiga), mida Tartus näha on saanud, on koorunud esialgne pilt.

Õnneks esialgne, sest esimesed mängud ei oma suurt tähtsust tabelisse – Eesti meistriliiga finaalid on veel hoomamatus kauguses ning Balti liiga alagrupist edasi pääsevasse viisikusse pääseb Rock ka natuke kaotades. Korvpallihooaeg aga ei lase kuigi kaua atra seada, sest juba kolme nädala pärast algavad EuroChallenge’i mängud, kus igal võidul on kulla ja kaotusel mulla kaal.

Kuigi Rock pole veel kaugeltki valmis, peab ta varsti olema piisavalt valmis, et ükskord ometi ka euroalagrupist edasi pääseda. Kas selle aasta vastased – Ventspils, Södertälje Kings ja Zepter Vienna – on selleks võidetavad? See, ja ainult see, on hooaja esimese poole põhiküsimus! Ja selle järgi tuleb meeskonna edukust, treenerite tööd ja edasist tulevikku sel hooajal ka hinnata.

3.

Mõningaid tähelepanekuid neist kahest mängust, kuidas need kuuendasse ritta paistsid.

Kui esimeses kodumängus (Tallinna Kaleviga) näis, et sel hooajal tuleb Rockil tõsiseid probleeme viskajate leidmisega, siis teine mäng (Pieno Zvaigzdesiga) näitas, et Vincent Simpson, Augustas Peciukevicius ja Dorbek suudavad ja tahavad visata küll.

Teine mäng, kus erinevalt Tallinna meeskonnast leedukad Rockile agressiivse ja jõuline kaitse ette panid, ei jõudnud Rocki tagameeste söödud enam nii lihtsalt pikkadeni. Talts on vigastuse järel veel selgelt mängutoores ning Joosep Toome on hakkama saanud täiesti omal tasemel, kuid suurim küsimärk on serblane Uros Lukovic. Saada kõva vastase Pieno Zvaigzdesi vastu platsile vaid ligi kaheksaks minutiks (7.47) ning teha vaid üks vise ja võtta vaid üks lauapall, on selgelt vähe esikeskmängijaks toodud mehe kohta.

Iseasi muidugi, kas pingi peal istudes sellisest kohmetusest üle saabki – äkki võiks peatreener Gert Kullamäe seda mängumeest nui neljaks rohkem just platsil utsitada. Eelmise aasta pika, Ivan Neljuboviga juhtus ju ka midagi sarnast, ka tema ei saanud piisavalt palju mänguaega (näiteks eurosarjas keskmiselt 15,3 minutit), et ennast hädavajalikuks mängida. Kas siit loeb välja midagi peatreeneri otsuste kohta?

Rünnak tundub selle hooaja alguses Rockil rohkem probleeme tekitavat kui kaitse. Kui näiteks kokku liita BBL Cupi mängud ja kaks Balti liiga põhiturniiri mängu, siis on Rock vastase korvi visanud keskmiselt 66,25 punkti. Seda on vähevõitu, et võita. Endale on lastud nelja mänguga visata seevastu keskmiselt 69 punkti. Seda on piisavalt vähe, et võita. Kui rünnak oleks tulemuslikum.

Ja ikkagi tundub, et seda hooaega võiksid vihasemalt võtta Timo Eichfuss ja Tanel Kurbas. Kui nad ikka tahavad suure(ma)s mängus kaasa lüüa.

4.

Kuidas tuleb viie minutiga allajäämine 0:21, nagu juhtus teisel veerandil mängus Pieno Zvaigzdesi meeskonnaga?

Võimlas seda algusest peale ja hästi ei hooma, sest ei tea ju, et mõõn nii masendavaks kujuneb. Protokoll annab mälule kiretu faktirea juurde.

Mängitud on 14.04, kui Rock juhib 30:22. Pärast seda teeb Leedu meeskond kaks möödaviset, kui alles 15.15 alustab Jomantas trillerit, 30:24. Toome vahetatakse Lukovici vastu ning 15.55 teeb endine rockilane Dimsa 2+1 rünnakuga seisuks 30:27. Kohe otsa kaotab Lukovic palli ja teeb kümmekond sekundit hiljem vea. Kairys tabab 2/2 ja seis on peaaegu viigis 30:29. Rockil asendab Doroninit Kurbas ja Simpsonit Peciukevicius. See ei aita, Jomantas viib Leedu meeskonna ette 30:31 ja pärast Kurbase pallikaotust teeb Dimsa 30:33. Leedukad on kahe ja poole minutiga teinud spurdi 11:0 ja nüüd võtab Rock minutilise vaheaja.

Lukovici asemel tuleb platsile Talts, kes teeb kohe valesöödu. Leonard lisab Leedule punkte, 30:35. Siis kaotab palli Eichfuss, siis Dorbek, siis teeb Talts ebasportliku vea. Need äpardused realiseerivad Dimsa, Kairys ja Leonard (30:41) ning lõpuks paneb viieminutilisele tööle punkti Alijevas (30:43 ja leedukate spurt 21:0 on tõsiasi).

Selle viie minuti jooksul alates Jomantase kahepunktiviskest tabasid leedukad kahepunktiviskeid 9/8 ning kolmepunktiviskeid 1/0, lisaks vabaviskeid 5/5. Rocki saldoks jäi kahepunktiviskeid 2/0 ning 6 pallikaotust ning veel üks ebasportlik viga.

Ei mäleta enam täpselt, mida treener Ilmar Kullam omal ajal sellises olukorras tegi ...  Eks ta püüdis vahetuste ja minutiliste vaheaegadega vastase rütmi lõhkuda ja oma rütmi taastada. Ja eks ta otsis välja mõne raudkindla kombinatsiooni, mis ikka punkte või veagi tõi. Ja eks ta leidis mõne kindla mehe (Tammiste muidugi kõigepealt), kes meeskonna kriisist välja tõmbas ...

5.

Vanasti unistasin ma All Stars ketsidest, nüüd unistan sellest, et pealtvaatajad veelgi aktiivsemalt hindaksid oma meeskonna mängijaid. Aplausi (või vaikust), kui mees vahetusmängijate pingile läheb, juba on, aga see võiks olla veelgi jõulisem (ka vaikus on jõuline). Mängijate hindamine on pealtvaatajate privileeg.