Aasta parim võrkpallur: endaga tuleb tööd teha

Anu Ennok Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti naiste võrkpallikoondisega Aserbaidžaani Bakuusse MM-valikmängudele sõitnud Anu Ennok valiti teist aastat järjest Eesti parimaks naismängijaks. Teist hooaega Soome liigas palliv 21-aastane nurgaründaja osaleb oma koduklubi Salo LP Viestiridades esmakordselt ka eurosarjas.

«Nüüd veerandfinaalis tuleb kahjuks selline vastane, kelle vastu ilmselt ei saa kuidagi. Istanbuli Fenerbache on siiski 2012. aasta Meistrite liiga võitja,» ütleb Ennok. «See on juba niigi saavutus, et siiani jõudsime. Jaanuaris peetav Soome karikafinaal on järgmine eesmärk. Ja kui kevadel Soomest kulla kätte saan, siis tahaks taas aste kõrgemal mängida ja edasi liikuda. Olen Saksamaa poole vaadanud, Bundesligas on korralik tase. Paar soomlast on seal ees ka ja selle võrra oleks ilmselt lihtsam sinna pääseda, aga midagi kindalt veel ei oska öelda. Pilvedes ma ei hõlju ja näiteks Itaalia peale ma oma pikkuse tõttu ei mõtle (Ennok on 176 cm pikk-toim),» räägib Ennok lähitulevikust.

Viljandist pärit mängija karjäär on liikunud loogilist rada pidi nii klubi tasandil kui koondises. Eelmisel hooajal võitis ta Soomes Orivesi Ponnistusega pronksi ja teenis lepingu soomlaste parima klubiga. «Esimene euromäng oli veidi rabe, pinge oli peal – see on ikka midagi muud kui Soome liiga, aga võtsin seda nagu iga teist kohtumist. Sidemängija usaldab mind ka, ta ikka ütleb, et geimilõppudes teab, kellele tõsta. Ma püüan endale lisapingeid mitte peale panna ja lähen lihtsalt mängima.»

Sport oli teadlik valik

Ennok tegi juba noorena teadliku valiku võrkpalluriks saada. «Juba lapsepõlves teadsin, et tahan Eesti meistriks tulla ja seejärel Soome meistriks jne. Audentesese spordikooli polnud mul algul üldse plaani minna, aga Viljandis polnud ühel hetkel oma trennis enam sobivaid vastaseid,» selgitab sel aastal ka Viljandi aasta naissportlaseks valitud mängija. Ja kuna Viljnadi Metall treenis niikuinii Tallinnas, siis sellega sain võimaluse naistega trenni teha. Olin juba väiksena fanatt – tahtsin õe järgi väga noorelt trenni minna, aga ei võetud. Audentes oli minu jaoks siiski treenimise ja mängimise võimalus. Ülikooli plaanin tulevikus samuti minna, aga eks seda jõuab veel teha, pea ära ei kao ju otsast,» sõnab ta sportlaseks kujunemise kohta.

Koos Mari-Liis Graumanniga tegi Ennok kaks aastat kaasa ka rannavolle MK-sarjas. «Väga lahe aeg oli, aga hooaeg on nii pikk ja ei jaksa kahte ala korraga teha. Selg andis lõpuks järgi ja tuli teha valik. Kuigi rannavõrkpall huvitas mind isegi rohkem – seal oled kahekesi ja vastutus ning tegutsemisruum on suurem. Aga rannavõrkpall nõuab niip alju raha, et väga keeruline on seal ots otsaga kokku tulla,» põhjendab sportlane

Ennok julgustab noori sportlaskarjääri valima ning piiri taha siirduma. «Need, kes vähegi võimelised, peaksid välismaale minema. Koondisest võiks ka nii mõnigi veel piiri taha minna, kui vähegi mingi siht silme ees on,» sõnab ta.

Mängijate valik on piiratud

Eesti naiste koondise suurimaks probleemiks on tema sõnul väike mängijate valik nagu ka teistes sportmängudes. «Kui keegi ei saa tulla, siis samaväärseid asendusi on väga vähe. Kui vaadata kasvõi Valgevenet (Eesti pidas Valgevenega kolm sõprusmängu-toim), kus 50 protsenti koondisest vahetati välja ja pole mingit probleemi, suudavad ikka teatud taset hoida. Meil sellist luksust pole. Ja perioodid, mil me koos saame treenida, on väga lühikesed, USAst tulijad näiteks ei saa ülejäänutega samal ajal liituda ja neid on hetkel juba koondises kolm,» toob ta veel ühe kitsaskoha välja.

«Et koondises tasemel olla, peaks mängijad rohkem klubide juures enda kallal tööd tegema.

Kõik peavad aru saama, et meid on nii vähe ja seetõttu on oma keha eest hoolitsemine eriti oluline. Kui sa ikka hüpata ei jaksa, siis see on ju tegelikult kohe näha,» tõdeb ta. «Naiste võrkpallis on eriti oliline olla füüsiliselt tugev, meestel on kiirust ja hüpet nii palju, et nemad võivad ka ilma väga palju füüsisele panustama hakkama saada, aga naised mitte. Ma olen enda jaoks aru andnud, et peab trenni tegema. Nüüd on ka Eestis see suund, et noori suunatakse rohkem jõudu tegema. Kuigi see on ka riigiti väga erinev, kus mida tehakse.»

Bakuus algavaid MM-valikmänge peab Ennok pigem kokkumängu harjutamiseks. «Maikuus tulevad EM-valikmängud on meie jaoks tunduvalt tähtsamad.» Eesti koondis alustab valikmänge reedelülitugeva Serbia vastu, teisel päeval kohtutakse Aserbaidžaani ja kolmandal Iisraeliga.