Eesti vehklejad astuvad MMil harjumatult suure publiku ette

Madis Kalvet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Julia Zuikova (vasakul) ja Kristina Kuusk üritavad Eesti naiskonna MMil viia kaheksa parema sekka.
Julia Zuikova (vasakul) ja Kristina Kuusk üritavad Eesti naiskonna MMil viia kaheksa parema sekka. Foto: Toomas Huik

Aastate jooksul Eesti spordipublikut mitmete tiitlivõistluste medalitega rõõmustanud vehklejad asuvad sel nädalal taas maailma parimatega heitlema. Kogenud esinumbrite kõrval loodetakse ka võistkonna noorematele liikmetele.
 



Neljapäeval Pariisis algaval MMil on endiselt koondise liidriteks suurte kogemustega Irina Embrich ja Nikolai Novosjolov, ent neile on kandadele astumas ka noorema põlvkonna epeevehklejad Kristina Kuusk ja Sten Priinits.

«Meie liidritel on potentsiaali piisavalt ning Priinitsa ja Kuuse esituses võib midagi head tulla,» sõnas koondise peatreener Kaido Kaaberma.

Võistkonnad kaheksa sekka

Lisaks sõidavad Pariisis toimuvale MMile naistest veel Julia Zuikova ja Julia Beljajeva ning meestest Marno Allika ja Tõnis Rennu.

«Eelringist peaksid kõik sportlased läbi murdma ja lootused on alati olemas, kuid millegipärast pole viimastel aastatel asjad enam nii hästi õnnestunud kui varem,» rääkis peatreener. «Ala kandepind on läinud kõvasti laiemaks ja tase ühtlustunud. Kui varem võis tugevad riigid üles lugeda kahe käe sõrmedel, siis nüüd on tugevaid võistkondi väga palju.»

Lisaks individuaalvõistlusele asuvad eestlased traditsiooniliselt lahingusse ka võistkonnavõistlustes. «Nii mehed kui ka naised võiksid jõuda kokkuvõttes kaheksa hulka, see oleks juba hea tulemus,» arvas Kaaberma.
Kuigi Prantsusmaal veel olümpiapileteid ei jagata, on see siiski ka 2012. aasta Londoni OMi silmas pidades oluline võistlus.

«Olümpiapääsmete eest hakatakse heitlema 2011. aasta kevadel, kuid algaval MMil on endale võimalik välja võidelda hea lähtepositsioon järgmiseks aastaks. Lisaks enesekindlusele saab edaspidiseks ka parema asetuse,» rääkis Kaaberma. «Ka meie koondise tuleva aasta plaane võib MM väga palju mõjutada. Kui võistkond esineb hästi, siis kindlasti suureneks ka sponsorite ja Eesti Olümpiakomitee toetus, kuid ebaõnnestumise korral on olukord arvatavasti keerulisem.»

Kulukas turniir

Kui enamasti ollakse vehklemise võistlustel harjunud, et tribüünidel istuvad üksikud fännid, siis Prantsusmaal on eestlasi ootamas hoopis teistsugune elamus.

«Finaalid toimuvad Pariisi kesklinnas küllaltki moodsas kohas ning publikust seal kindlasti puudust ei ole,» kirjeldas Kaaberma. «Prantsusmaal on vehklemine hoopis teisel positsioonil kui Eestis, suured areenid on seal publikut täis. Nii mõnelegi sportlasele võib see olla harjumatu ja uudne olukord.»

Samas on Pariisis toimuvate maailmameistrivõistluste ajakava küllaltki ebameeldivalt koostatud ning osalejatele toob see kaasa lisakulusid. «Võistluste programm on väga pikaks venitatud. Kui eelvõistlused algavad juba 4. novembril, siis viimane ala on kavas alles 13. novembril, mis muudab meie jaoks seal osalemise väga kulukaks,» rääkis Kaaberma. «Aga eks siin ole ka televisiooni käsi mängus, et saaks iga päev näidata mingi ala finaali ning pakkuda publikule rohkem põnevust.»

MMiga tehakse Pariisis algust neljapäeval, kui kahel järjestikusel päeval peetakse ära individuaalvõistluste eelringid. Meeste ja naiste epees jagatakse medaleid järgmisel esmaspäeval. Naiste võistkonnavõistlus on kavas uue nädala reedel ning meeskonnad selgitavad parima 13. novembril.

VEHKLEMINE
Pariisi MMi ajakava epees

•    4. ja 5. november – naiste ja meeste individuaalvõistluse eelringid
•    8. november – naiste ja meeste individuaalvõistlus
•    12. november – naiskonnavõistlus
•    13. november – meeskonnavõistlus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles