Mardna: Veerpalu võiks pikematel distantsidel veel kolm aastat tipus olla

Andrus Veerpalu Foto: Priit Simson

Kahekordne olümpiavõitja Andrus Veerpalu tähistas eile koos perega Davosi treeningulaagris oma 40 aasta juubelit. Mingit erilist pidupäeva ta endale aga lubada ei saanud: «Mis siin ikka!» kostis ta küsimusele, kuidas sünnipäev seni on läinud.

Kui mullu sattus Veerpalu sünnipäev vabale päevale, siis seekord mees endale armu ei andnud. Kaks tugevat treeningut päevas ja ei mingeid vabandavaid asjaolusid! On ju hooaja tähtsaim start – Oslo MMi 15 km eraldistardist klassikasõit – kavas juba 19 päeva pärast.

Kas see jääb Veerpalu viimaseks tiitlivõistluseks või mitte, pole veel teada. Esialgu keskendub kahekordne olümpiavõitja sajaprotsendiliselt tänavusele hooajale.  «Vanust on juba piisavalt, ega väga kaua ei jaksa enam teha,» avaldas Veerpalu hooajaeelses intervjuus.

43 aastat, 156 päeva

Ent millal tuleb sportlasele ette piir, kus pole enam võimalik endast poole noorematega võidu kihutada? Kus hing tahaks küll veel edasi rassida, kuid keha vajutab pidurit?

Doktor Mihkel Mardna toob küsimusele vastates välja kaks nime: Maurilio De Zolt ja Jüri Jaanson. Itaallasest murdmaasuusataja De Zolt oli MMi hõbedat võites 42-aastane ja olümpial teatekulda saades 43 aasta ja 156 päeva vanune. Jaanson võitis oma kuuendatelt olümpiamängudelt hõbeda 42 aasta ja 300 päeva vanuselt.

«See pole reegel, vaid pigem erand,» tõdes Mardna ja lisas: «Vastupidavusaladel on 40-aastastel sportlastel läbilöögivõimalused täiesti olemas.»

Veerpalu Sotši?

Samas tõdes Mardna, et vanuse kasvades hakkab organism paratamatult vananema. Ja seda juba 30-aastaselt. Eelkõige hakkavad aeglustuma organismi taastumiseks vajalikud protsessid. Mida vanem organism, seda rohkem aega võtab teatud koormustest taastumine.

Kui taastumine on aeglustunud, siis ei tulda ka enam toime suurte koormustega. «Vana rasva pealt sõitmine medaleid ei too. 40 aastat on piir, kus on vaja väga tugevat tervist, et vajalik treeningukoormus ära seedida,» lisas Mardna.

Tõsi, nii nagu areneb kogu maailm ja tehnika, arenevad ka spordis kasutatavad taastumisvahendid ja toidulisandid. Näitena tõi Mardna glutameenpep­tiidi, mis aitab lihast paremini taastada. Toidulisandite arsenal on praegu kindlasti mitu korda suurem kui aastaid tagasi. Seetõttu on võimalik veelgi vanusepiire nihutada. Kui kaugele – seda näitab juba tulevik.

Küsimusele, kas Veerpalu võiks ka Sotši olümpial näha, vastas Mardna: «Suusatamine on viimasel aastakümnel jõulisemaks ja kiiremaks muutunud. Kiirus ja võimsus kipuvad aga vanuse kasvades kahanema. Näeksin Veerpalu pigem pikematel distantsidel kaasa tegemas. Kaks kuni kolm aastat pole tema jaoks mingi probleem seal tippkonkurentsis sõita!»

Seda öeldes ei võtnud Mardna arvesse Veerpalu põlve olukorda, vaid arvestas ainult funktsionaalseid eeldusi.

40-aastane Veerpalu on varasemalt Sotši olümpial osalemist kommenteerinud järgmiselt: «Sotši ei kuulu minu plaanidesse. Võiksin seal küll osaleda kas ajakirjaniku või mõne muu asjamehena.» .

Vanim medalist
•    Kõigi aegade vanim olümplane on Rootsi laskur Oscar Svahn, kes 1920. aastal võistles 72-aastasena. Ta on ka vanim olümpiavõitja – 1912. aastal Stockholmis sai ta 64-aastasena kuldmedali. Individuaalalal on meestest vanim kullavõitja Suurbritannia laskur Joshua Milner, kes 1908. aastal Londonis oli 61 aasta ja 4 päeva vanune.
•    Vanim taliolümpia kuldmedalist on britt Robin Welsh, kes võitis 1924 Chamonix’s curling’us olümpiakulla 54 aasta ja 100 päeva vanuselt.