Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti läheb üleolevatele vastastele kätte maksma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti saalihokikoondise treening Riias. | FOTO: Tairo Lutter

Täna Riias algava saalihoki maailmameistrivõistluste eel kirjutas Šveitsi meedia enne avamängu Eestiga, et kohalikel fännidel pole põhjust muretseda, sest Eestist sõidetakse teerulliga üle. «Rääkisin ka koondisekaaslastele, mida nad seal kirjutavad. Nende silmad lõid põlema. Läheme ja näitame neile, kuidas saalihokit mängitakse,» oli Eesti koondise kapteni Roman Passi sõnum šveitslastele enne kell 11.00 algavat MMi avamängu.

Sportmängude koondistest on Eesti saalihokikoondis kahtlemata üks võimsamaid. Mängitakse järjekorras 11. MM-finaalturniiril ning eesmärk on teha ajaloo parim tulemus, mis tähendaks kohta kuue seas. Eesti koondis on läbi aegade kõige tugevam ning mängugraafikki on Eestile soodne. Kõik eeldused head tulemust teha on enne avamängu olemas. Samas tuleb võimalikult heaks turniiriteeks alistada alagrupis, kus mängivad maailma teine Soome, maailma kolmas Šveits ning maailma seitsmes Saksamaa, vähemalt üks vastane. Viimase kahe MMi põhjal paika pandavas pingerivis on Eesti kaheksandal kohal.

«Igasse viisikusse jagub liidrikogemusi. See ongi meie tugevus, et meil ei ole lihtsalt mingit noorte viisikut või siis liiga vanade oma. Oleme üritanud leida tasakaalu,» sõnas koondise peatreener Argo Kungla. Koondise kõige noorem mängumees on Šveitsis mängiv 20-aastane Tanel Kasenurm, kõige vanemad mängijad on Rootsis mängiv Johan Strömfelt ning Soomes mängiv Rein Kivi. Lõviosa mängijatest on karjääri parimas eas.

Koondise liidriteks peab peatreener Kungla kaitsemängijast kaptenit Passi (Šveits), väravavahti Marek Õiget (Soome), ründajaid Patrik Kareliussoni (Rootsi), Andreas Wöidumad (Rootsi) ja Rein Kivit (Soome) ning kaitsjat Victor Öbergi (Rootsi). Kõrgeimal tasemel mängib neist Öberg, kes tõusis mullu Thorengruppeni ridades Rootsi kõrgliigasse – saalihoki absoluutsesse tippu. Sealjuures on ta meeskonna kapten. Kareliussoni ja Wöiduma koduklubi Djurgårdens on praegu Rootsi esiliiga kindel liider ning võib juhtuda, et järgmisest hooajast mängib saalihokit maailma kõrgeimal tasemel juba kolm Eesti koondislast.

«See oleks ülikõva sõna. Liigaastme võrra Rootsis tõusta on väga raske. Meil on kindlasti vähemalt kolm tsüklit nende ja ka teiste meeste toel väga tugev algviisik olemas. Wöiduma on küll 30, kuid temalgi on vähemalt kaks tsüklit veel ees,» sõnas Kungla, kes mängis omal ajal Soomes. Saalihokiliigadest järgneb taseme poolest Rootsi kõrgliigale Kungla sõnul Soome kõrgliiga, siis tuleb Rootsi esiliiga ning seejärel Šveitsi kõrgliiga. Täpsustuseks olgu öeldud, et saalihoki MMi peetakse iga kahe aasta tagant.

Eesti võimalusi analüüsides räägivad asjaosalised, et ehkki palju on ka nende endi kätes, saavad tugevamate vastastega mängides üha tähtsamaks kõrvalised tegurid. Selle all peetakse silmas näiteks vastaste häälestust. Šveitsis Zofingeni Olteni ridades mängiv Pass tuletab eestlasi Šveitsi meedias alahinnanud isikutele meelde 2010. aasta MMi, mil ka tšehhid suhtusid eestlastesse ülbelt. Eesti küll kaotas veerandfinaalis Tšehhile, kuid alles karistusvisete järel.

Passil on kuue aasta tagune mäng igatahes värskelt meeles ning talle meeldiks Tšehhiga uuesti mängida. Parima stsenaariumi korral juhtuks see tõenäoliselt veerandfinaalis. Selleks peaks Eesti jagu saama eeldatavalt alagrupi nõrgimast, Saksamaast, kes on maailma edetabelis Eestist kõrgemal tänu nüüdseks koondisekarjääri lõpetanud mängijate toele. Kuigi võit šveitslaste üle oleks magus, eeldame praegu, et alagrupis seda veel ei saada. Samuti jäädakse alagrupis alla soomlastele.

Kui üllatusi ei juhtu, saab Eesti alagrupis kolmanda koha. See tähendab, et play-off’is tuleb Eestile vastaseks D-alagrupi (Tai, Singapur, USA, Kanada) teine meeskond. Põhja-Ameerika riigid on idamaade omadest edetabelis kindlalt kõrgemal ning kuigi Kungla sõnul areneb saalihoki Aasia riikides väga kiiresti, ei tohiks nad veel Ühendriikidele või Kanadale vastu saada. Küll aga võiks seda teha Eesti, mis tähendaks, et pääsetakse veerandfinaali, kus vastu tuleb B-alagrupi teine ehk eeldatavalt vana tuttav Tšehhi.

Samasuguse võimaliku stsenaariumi on oma peas läbi mänginud ka koondislased, kuid valjult sellest ei räägita. Keskendutakse eelseisvale avamängule Šveitsiga. «Nendega tuleb raske mäng. Koondis on neil palju muutunud ning nad mängivad uue peatreeneri ja süsteemiga. Selge on see, et nad on turniiri üks tippmeeskondadest,» ütles Pass.

Peatreeneri sõnul on šveitslaste vastu vaja ideaalset päeva. «Läheme oma täisrivistusega välja ning anname Šveitsile lahingu. Mängime loomulikult võidule. Vaatame, mis sellest välja tuleb. Määravaks saab see, kummal on parem päev. Kas meil on ideaalne päev, kas meie väravavahil on ideaalne päev ning kas vastane alahindab meid ja pole oma parimas rivistuses – need tegurid saavad määravaks,» vaatas Kungla mängule Šveitsiga ette.

Eesti saalihokikoondisest rääkides ei saa üle ega ümber väliseestlastest, kellest enamik mängib Rootsis (7). Veel üleeile sai Eesti passi kätte ründaja Mattias Proos. Eelmise MMi eel jäi asi veel rohkem viimasele hetkele ning praeguseks üks koondise liidreid Kareliusson sai passi kätte vaid päev enne MMi algust. Ilma väliseestlasteta Eestil nii kõrgesse mängu asja poleks. Samas on kõik väliseestlased hingestatud ning tahavad Eesti eest südamega mängida.

«Mida aeg edasi, seda väiksem on lõhe. Rootslastel on muidugi aeg-ajalt lihtsam omavahel rootsi keelt rääkida, aga ei ole nii, et nad on omaette. Mina jagan näiteks tuba Mattias Proosiga, kes on ka Rootsi taustaga. Treeneritel on lõimumine hästi õnnestunud,» kommenteeris koondise mängija Mihkel Tasa meeskonnasisest õhkkonda.

«Igaüks võib öelda, mida ta tahab, aga meil on selline võimalus ning reeglid lubavad seda. See on nii minu kui ka saalihoki liidu arvamus. Miks me ei või natukene seda ala puššida ning olla pidevalt pildil, selle asemel et olla põhjas. Meil ei ole väga paljudel aladel siin Eestis edukust, nii et kui meil on võimalus seda asja puššida, siis miks mitte,» ütles Kungla.

Väliseestlaste värbamine on koondise juhtide teadlik valik ning viimati poolteist aastat tagasi vaadati Rootsi esimese ja teise divisjoni mängijate nimekiri üle. Sealt leiti Proosi nimi, kellele saadeti päring, kas tal on ka Eesti juured, ning seejärel pakuti võimalust testimisele tulla.

«Ütlesin talle, et koht ei ole tagatud. Esmalt pean nägema, mis mees on,» sõnas Kungla. Tuli välja, et tegu on mängumehega ning nüüd saabki ta täna kirja oma esimese mängu rahvuskoondises. Kui varem on üksikute väliseestlaste suhtumisest kumanud kerge üleolek, siis praeguses koosluses on kõik sõbralikud. «Praegused väliseestlased on teistsugused. Mul on väga hea meel, et nad on kõigiga sulandunud ning suhtlevad vabalt. Ka see aitab kaasa, et kõik on suhteliselt üheealised,» sõnas Kungla.

Erakordne juhtum  –  Eestist otse tippliigasse

Paljud Eesti saalihokikoondislased mängivad välismaal. Mitte kunagi varem polnud aga ükski mängija tõusnud otse Eesti liigast saalihoki tippliigasse – ei Rootsi, Soome ega Šveitsi kõrgliigasse. Jäämurdjaks osutus tänavu Steelersi klubiga liitunud 26-aastane kaitsja Mihkel Tasa.

Jalgpalluri taustaga saalihokimängija alustas nüüdse meelisalaga tegelemist alles 17-aastaselt, kui huvi jäähoki vastu viis Tasa saalihoki trenni. Esmalt paistis ta silma hea füüsisega, hiljem tuli järele ka mänguvahendi käsitlusoskus. Tänavu suvel sai ta pakkumise Soome teise divisjoni klubilt ning oli seda valmis ka vastu võtma. Õnneks otsusega ei kiirustatud, sest äsja kõrgliigasse tõusnud Steelers vajas hädasti abiväge.

Tavapärane teekond Soome kõrgliigasse algab kohalikust madalamast liigast. Näiteks kahekordne Soome meister Rein Kivi läks mängima esmalt Soome teise divisjoni. Ta mängis seal kaks aastat ning tõstis meeskonna liidrina klubi esimesse divisjoni. Seejärel vahetas ta klubi ning tõestas end veel mitu aastat esimeses divisjonis, kuniks pääses lõpuks kõrgseltskonda.

«Steelersil oli võimalik tõusta, kuna kaks meeskonda kõrgliigas ühinesid. Seega oli neil vaja mängijaid ning nad pöördusid koondise peatreeneri poole. Suvel käisin katsetel ning nad jäid nähtuga rahule,» võttis Tasa suvise ülemineku kokku.

Kuigi Soome kõrgliiga on taseme poolest maailma teine, pole liiga täisprofessionaalne. Tasa puhul maksis klubi esimesed kuud kinni mehe elamise ning samuti aidati teda töö otsimisel. «Saalihoki mängimise eest mulle tasu ei maksta. Põhimõtteliselt on seal sama seis nagu Eestis, aga mängulises mõttes on tase kõvasti kõrgem,» selgitas Tasa, kes sai tööd laomehena.

«Seal loevad väga palju tutvused. Minult küsiti, kas mul oleks mõnda kaitsemängijat soovitada. Mihkel oli tegelikult enne mänginud ründajana, aga ta tahtis väga proovida. Läksin temaga alguses kaasa ning aitasin teda natukene,» sõnas Eesti koondise peatreener Argo Kugla, kes mängis mängijana just Soomes.

Tema sõnul eestlased Soomes mängimise eest üldiselt palka ei saagi. «Ainukene hüve, mida uustulnuk tõenäoliselt saab, on see, et nad vabastatakse liigamaksust, mis on umbes 800 eurot. Tippsatsides on tõenäoliselt kõigil hüved – on head soojad töökohad, võib-olla treenerina, võib-olla kuskil sporditarvete firmas,» selgitas Kungla.

Ühtegi täisprofessionaalset liigat maailmas veel ei ole, samas kui Rootsis on umbes 140 000 litsentsiga mängijat, Soomes umbes 100 000. «Rootsi on täisprofessionaalsele liigale kõige lähemal, aga kaugel pole ka Šveits. Nende mentaliteet on see, et nad ostavad Rootsist mängijaid. Igas nende meeskonnas on 3–4 Rootsi või Soome parimat mängijat. Olen kuulnud, et sealsed parimad mängijad saavad korteri, auto ning 3000–5000 eurot kuus,» jätkas Kungla.

Tagasi üles