VIDEO: tiimikaaslase ratta tehniline rike röövis Taaramäelt pool minutit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Taaramäe.
Rein Taaramäe. Foto: Andres Kalvik

Tour de France’i 2. etapil, 23 km meeskonnasõidus kokkuvõtets 8. kohalt 66. reale langenud Rein Taaramäe tegi rattaprofid.ee blogis eilsest päevast kokkuvõtte.

Taaramäe kirjutab: «Hommikul kell 10 tegin tunnise rattaringi, kell 14.30 imiteerisime maanteel meeskonnasõitu, pärast seda sõitsin 20 minutit pukki ja siis starti.

Rada oli sile ja kiire – 9 km allatuul ja järgnevad 14 km rohkem vastu. Saime 21. koha ja kaotasime võitjale 1.20. Soojendusest nii palju, et oleksin eelistanud tavapärast temposõidusoojendust, mis on mul paberi peal kirjas.

Sõit algas meil valusalt, sest Tony Gallopinil olid tehnilised probleemid ja lõi esimesel kilomeetril kolm korda põlve valusalt vastu lenkstangi. Kiirendades oli tal mingi jama ja pedaalile vajutades oli käik tühi. Hiljem sõidu käigus juhtus seda veel kaks korda ja segas meie rütmi – kaotasime Gallopini oodates sekundeid.

Alguses olime mehaanikute peale vihased, aga hiljem avastati, et mingisugused laagrid olid kuskil katki vms... Esimese 9 km kaotasime seetõttu 40 sekundit ja järgneva 14 km jooksul järgmised 40 sekundit. Gallopini jukerduste tõttu läks meil kaotsi umbes 30 sekundit (lihtne arvutus näitab, et tehniliste probleemideta asuks Taaramäe enne tänast etappi kokkuvõttes 40 parema seas – toim.).

Kahju, et eile (laupäeval – toim.) hästi tehtud päev tänase nahka läks ning paljude konkurentide ees saadud ajavõidu maha sõitsime. Tegijatel juhtub. Söögilaua taga peetud koosolekul rääkisime sotid selgeks, mida on meeskonnal vaja järgmisel aastal teha. Aga need faktid jätan enda teada.

Sõidust veel nii palju, et pärast etappi panime ratastega hotelli, et piimhapet jalast välja keerutada (20 km). Võidusõidu ajal pidin mina meeskonna liider olema ja pikki vahetusi tegema – umbes 40 sekundit kuni minut – ning teine vedur pidi Gallopin olema. Teiste ülesanne oli lihtsalt tempot üleval hoida.

Kui mul oleks meeskonnasõidus kogemusi olnud, oleksin nelja ratturit kasutanud ohvritena esimesel 15 km ja ülejäänud oleks lõpus endast kõik andnud, kui need neli maha oleks jäänud. Oleme kogemuse võrra rikkamad.

Aga unustame nüüd selle kehva päeva ja keskendume järgnevaks, millest ilmselt kujuneb suur sõda, kuna lõpus on karta tugevat küljetuult. Umbes 50 km enne lõppu ületame 5 km pikkuse kuulsa silla ja seal puhub küljekas 30-40 km/h. Etapi lõpuosas puudub mets, nii et nalja võib homme (täna – toim.) saada (peaks hädapiduri hankima, et võimalikke maokaid vältida).

Ilmselt tuleb grupifiniš, aga enne silda algab kõva trügimine. Isegi pundifiniši korral ei julge eriti taga istuda, kuna kukkumise tõttu võib lihtsalt 1-2 minutit kaotada. Seega tuleb rõvedalt närviline päev jälle, aga pean endale korduvalt sisendama, mida ma teen ja kus ma olen. Siis saan igas olukorras hakkama!»

Eilse temposõidu videot saate vaadata SIIT (Cofidise meeskond alustab sõitu 10. minuti keskel).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles