Erika Kirpu sai tagasilöökidest jagu: õppisin, et kedagi teist peale iseenda usaldada ei saa Kirpu lahkab intervjuus MM-koondisest eemalejäämist ja meenutab varalahkunud isa

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Erika Kirpu naaseb võistlustulle järgmisel nädalal. FOTO: Tairo Lutter

FOTO: Tairo Lutter

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kui epeevehkleja Erika Kirpu 2014. aastal oma elu esimese individuaalse täiskasvanute MM-medali võidab, ei suuda tema isa, treener Viktor Kirpu pikalt pisaraid tagasi hoida. Uhkus hinges, räägib ta tütrest ülivõrdes, ja lubab: «Tema parimad tulemused on veel ees!»

Medalisadu kestab juunini 2018, kui Erika saab EMil koos naiskonnaga kaela pronksmedali. See on talle järjekorras juba kaheksas medal. Isa ja tütar valmistuvad mõtteis juba järgmiseks tiitlivõistluseks, kuu pärast toimuvaks MMiks, kui ühtäkki tuleb vehklemisliidu juhatuselt šokeeriv teade. «Sa ei sõida MMile,» kõlavad Viktori laused telefonis kui külm dušš.

Erika ei mõista olukorda – on ta ju äsja võitnud medali ning tagatippu on ka alaliidu president oma kirjades talle väitnud, et naiskond enam pärast EMi ei muutu. Ent vehklemisliidu juhatus eelistab erakorraliselt naiskonnas näha EMi individuaalset medalikolmikut (Katrina Lehis, Kristina Kuusk, Julia Beljajeva), peatreener Kaido Kaaberma määrab neljandaks liikmeks kogenud Irina Embrichi ning EMil 14. koha saanud Kirpu jääb koju.

Emotsionaalselt on see raske, kuid üks veelgi suurem koorem on hingel kanda. Isa Viktor võitleb raske haigusega ning sureb 11. oktoobril. Kui palju hoope peab üks 26-aastane naine veel kannatama? «Muidugi lõpetaksin ma kohe selle aasta ära ja alustaks uuega. Aga edasi saab ainult paremini minna,» rääkis Kirpu intervjuus Postimehele.

Tagasi üles