/nginx/o/2008/12/19/107766t1ha2df.jpg)
Rahvusvahelise korvpalliliidu FIBA statistika järgi on Eesti noormeeste järelkasvukoondistel õnnestunud viimase 15 aasta jooksul omaealiste finaalturniiridel mängida kõigest kaks korda.
Statistika näitab Eesti korvpalli kidurat järelkasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti noortekoondiste viletsad tulemused on spordikoolide kadumise ja pearahasüsteemi loomise otsene tagajärg,» sõnas Eesti Korvpalliliidu peasekretär Karel Loide. «Kui klubid saavad jooksvate kulude katmise kõrvalt noortekoondiste põhimeestele teha kõigest kolm treeningut, siis on võimatu rohkem tahta.»
Samal ajal on näiteks üheksakümnendate alguses Eestiga samalt või isegi viletsamalt positsioonilt startinud Läti noortekoondised finaalturniiridel mänginud 21 korda, kusjuures neist kahel on võidetud pronksmedalid.
Korvpalliliidu peasekretäri sõnul hoolitseb Lätis nii võistlussõitude, treeningsaali üüri kui ka muude majanduskulude tasumise eest omavalitsus ning treenerile maksab palka riik.
«Eestis stabiilset rahastamist aga ei ole ning treener peab põhitöö asemel tegelema rohkem äriettevõtte juhtimisega,» lausus ta. «Selle tulemusena osaleb näiteks Tallinna 28st pearaha saavast klubist vaid 11 mingitelgi võistlustel. Kõik ülejäänud kasseerivad omavalitsustelt raha, kuid otseselt tulemusspordiga ei tegele.»
Üle kolmekümne aasta korv-pallitreenerina tegutsenud ja selle aja jooksul ka mitmeid järelkasvukoondisi treeninud Allan Dorbeku sõnul tuleks Eesti sporti pearahasüsteemi toonud mehed suure kisaga häbiposti lüüa.
«Poiste treenimise asemel olen ma viimastel aastatel rohkem spordihoone katusel eterniiti lappinud,» lausus Siili Palliklubi juhataja ning kuni 16-aastaste poeglaste koondise treener Allan Dorbek.
Korvpalliasjatundjate sõnul on seni mõlemat jalga lohistanud spordisüsteemi parandamiseks viimastel aastatel siiski mitmeid otsustavaid samme astutud.
Loide sõnul hakkab näiteks järgmise aasta algusest Tallinnas jõustuv pearahasüsteem otseselt arvestama ka tulemusi ehk edukamatele klubidele hakatakse tulevikus suuremat toetust maksma.
Dorbeku meelest oli seni keh-tinud pearahasüsteemi muutmiseks viimane aeg.
«Selleks, et nüüd jälle õiges suunas liikuma hakata, tuleb aga kahjuks kulutada topelt palju aega ja raha,» märkis Dorbek.
Rahvusvahelise korvpalliliidu andmetel on Eesti noortekoondistest tunduvalt edukamalt esinenud ka kõik ülejäänud sarnase poliitilise tausta, korvpallihuvi ning suurusega riigid, nagu näiteks Sloveenia, Horvaatia või Leedu.