Õppimise aasta(d): Eesti uuema põlvkonna kergejõustiklased peavad veel olümpiaküpseks sirguma
:format(webp)/nginx/o/2020/01/06/12853267t1h10eb.jpg)
/nginx/o/2024/06/03/16118772t1hd326.jpg)
1. juuli 2024, 20:30
:format(webp)/nginx/o/2024/07/01/16193972t1hd27a.jpg)
Nädalavahetusel peetud Eesti kergejõustikumeistrivõistlused ei pakkunud Pariisi olümpiat silmas pidades paraku positiivseid üllatusi
Kohati tuulisel, ent siiski suviselt soojal Kadrioru staadionil jäid tulemused üldiselt kahvatuks. Maailma või pigem isegi Euroopa suure mängu mõistes konkurentsivõimelisi esitusi näitas vaid Rasmus Mägi. Laupäeval läbis ta 400 meetrit ajaga 45,51, vähem kui 24 tundi hiljem jooksis oma põhialal, tõketega staadioniringil välja enda hooaja parima: 48,09. Mõlemal distantsil jäi isiklikust rekordist lahutama alla poole sekundi.
«Tahtsin joosta alla 48 sekundi. See oleks eriti siin, Kadrioru staadionil, olnud väga tore. Ma arvan, et Kadrioru staadion on minu arengule väga palju juurde andnud ja olen ka ise siia väga palju maha jätnud,» sõnas Mägi, kes tõdes, et pole paari nädala tagusest EMi neljandast kohast veel päriselt üle saanud.
/nginx/o/2024/07/01/16193961t1h98ab.jpg)
Igal juhul saime taas tõestust, et meie raudvara jahib viie nädala pärast Pariisis taas vähemalt finaalikohta. «Mingit suurt jälge EM ei jätnud. Olen saanud päris normaalselt trenni teha. Selle hooaja vältel on treeningute maht olnud päris kena, hoolimata suurest võistluste koguarvust. Kindlasti kulub üks treeningtsükkel enne olümpiat veel marjaks ära,» lisas Mägi.
Kettaheite null
Teistel stardis olnud sportlastel – välja arvatud üksikalal osalenud Johannes Erm (vt lisakst) – Pariisi piletit taskus polnud. Kümnevõistluses evis väikest võimalust Risto Lillemets, kelle ebaõnnekarikasse sulpsatas aga järjekordne piisk.
Erm heitis ketast
Kümnevõistleja Johannes Erm tuli esimest korda rajale Euroopa meistrina, teenides kettaheites 45.92ga kaheksanda koha.
«Ootasin rohkem stabiilsust. Aga kolm väikest muutust igas heitefaasis on natuke külge jäänud. Lihtsamalt tuli see heide,» võttis Erm võistluse kokku.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/30/16191972t1h6e76.jpg)
EMi järel on ta mõõdukalt tegutsenud. «Käisin maal. Väga palju ei puhanud. Maal tegin ka korralikult trenni,» pajatas Erm.
«Maal saab muruplatsil ketast, kuuli ja oda teha. Natuke aeglasemalt pikemaid jookse, aga üle 6 km ma seal väga ei jookse. Tegin kruusa peal veidi lõike ja käisin Kuressaares jõusaalis. Naelikuid veel jalga ei pannud.»
Enne 2. augusti olümpiastarti ootavad Ermi ees paar lühemat laagrit.
«Tunne on enam-vähem sama, mis pärast Götzist,» sõnas Erm. Meenutame, et paar nädalat pärast kuulsat kümnevõistlust krooniti ta Euroopa meistriks.
«Väikeseid muresid on, aga need samad mured on kogu aeg olnud,» lõpetas Eesti kõigi aegade teine dekatleet.
Mullune sise-EMi pronksmedalist alustas tänavu juba neljandat kümnevõistlust. Aprilli lõpus kogus ta Itaalias 7971 punkti, ent nii Götzis kui ka EM jäid pooleli. Et ranking’uga üldse Pariisi-lootusi elus hoida, pidanuks Lillemets võitma ja koguma isikliku rekordi, 8156 punkti lähedase skoori.
Kuid selgelt kõrgema potentsiaaliga dekatleedi võistlus kulges nii nagu viimasel ajal kombeks – ei liha ega kala. Ta läbis 100 meetrit 10,95ga, hüppas kaugust 7.05, tõukas kuuli 13.57, hüppas kõrgust 2.00, jooksis staadioniringi 49,25ga ning sai tõkkesprindis kirja 14,61. Kuue ala järel kaotas Lillemets isikliku rekordi graafikust 83 silma.
Siis tuli pauk vaat et kõige ootamatumast kohast: kettaheites ei suutnud ta kolmest katsest ainsalgi ringi pidama jääda. Nulli saanud Lillemets vajus pettunult, pea käte vahel, põlvili. Ta mõistis, et olümpiarong lahkus suure tõenäosusega jaamast.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/30/16191883t1hdb82.jpg)
Tõsi, lootus oli ka enne ahtake. Viimastel kuudel on palju segadust tekitanud meie enda sisene statuut, mille alusel pidanuks ka mullu olümpianormi (8460) täitnud sportlased tänavu lõpetama vähemalt ühe kümnevõistluse. Janek Õiglane ja Karel Tilga pole seda teinud.
Samas kinnitas kergejõustikuliidu juhatus juba enne kettaheitedraamat, et eelise saavad ikkagi normiga dekatleedid. Lillemets antakse tõenäoliselt üles varunimekirjas. Ehk esiti oleks tarvis tõusta ranking’us 24 sekka, teiseks peaks üks Eesti trio liikmetest mingil põhjusel loobuma.
/nginx/o/2024/07/01/16193962t1hee7e.jpg)
Tasub ära mainida, et isegi nullita poleks Lillemetsa esikoht olnud kindel. Ta pidas tihedat heitlust lõpuks Eesti meistriks kroonitud Rasmus Rooslehega. Viimastel aladel veidi kaotanud 21-aastane dekateleet kogus 8026 punkti (10,93; 7,12; 16.00; 2.00; 49,83; 14,83; 47.59; 4.64; 57.13; 4.45,7), ületades isikliku rekordi 16 silmaga.
«Tulevikus võiksin kindlasti isiklikule rekordile paarsada punkti juurde saada. Praegune vorm võimaldaks tegelikkuses kindlasti saavutada ka 8200 või enam silma, aga selleks peaksin ideaalselt õnnestuma,» võttis ta võistluse kokku.
Tagasilöögid kasvatavad
Seitsmevõistluses triumfeeris Rooslehe eakaaslane Pippi Lotta Enok. Esikoht ja 6057 punkti tekitasid aga vastakaid emotsioone, sest sihid olid isikliku rekordi (6165) ning olümpia suunas. Selleks tulnuks aga oluliselt stabiilsemalt esineda.
Lisaks sellele, et noor sportlane peab iga päev rinda pistma salakavala tervisemure, kilpnäärme alatalitlusega, vigastas ta mai lõpus selga. Kõike seda arvesse võttes võiks justkui rahul olla, aga hinges kriibib.
Enok läbis 100 m tõkkeid ajaga 13,77, hüppas kõrgust 1.66, tõukas kuuli 12.38, jooksis 200 m 24,64ga, hüppas kaugust 6.18, viskas oda 49.48 ja sai 800 m jooksus kirja 2.15,98. Väga rahule jäi ta vaid kaugushüppe ja 800 meetriga, kõrgushüpe ja pool staadioniringi kriitikat ei kannata.
/nginx/o/2024/07/01/16193965t1h8984.jpg)
«Arvestades, mis tulemusi tegin, pakub resultaat mulle väga suurt rahuldust. Paneb mõtlema, et kui suudan ühel päeval kõik asjad nii kokku panna, nagu tean, et olen suuteline, võib midagi väga ägedat tulla. See hoiab mu nina rohkem püsti,» ütles Enok kindlal pilgul.
«Keha on tempel. Ja see tempel on olnud sel hooajal poolik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Olen sel aastal nii palju oma keha ja vaimu kohta õppinud. Ootan juba, mis plaani endale siit välja nuputan, et olla järgmisel aastal tugevam ja tublim.»
Tagasi algusesse
Läbi karmide õppetundide pürgib tippu ka Eesti viimaste aegade parim odaviskaja Gedly Tugi. Mullu isikliku rekordi 60.65 peale nihutanud sportlasel oli ka ebaõnnestunud EMi järel veel reaalne võimalus olümpiale pääseda. Selleks tulnuks enne jaanipäeva Soomes ja laupäeval Eesti meistrivõistlustel visata 60 meetri kanti.
22. juunil piirdus Tugi teisel pool lahte 56.03ga ning nüüd kõigest 53.15ga. Nõnda nigel tulemus jättis ta kodustel meistrivõistlustel Mirell Luige järel teiseks.
/nginx/o/2024/07/01/16193966t1h8dcf.jpg)
«Ei oska mitte midagi öelda. Ei teagi, mida peaks nüüd edasi tegema,» oli Magnus Kirdi käe all harjutav Tugi šokeeritud.
Tema hooaja parim on 58.19, kuid viimase hetkeni uskus ta, et vähemalt 60 meetrit on käe sees. Olümpiale viinuks ka Eesti meistrivõistluste tulemus 61.11
Kuskil on mööda pandud. Treeneriga asja arutades leiti mure juuri kevadises lõunamaalaagris, kus hakati «kõigega veidi kiirustama.» 22-aastane Tugi on küll tugevam kui varem, aga tehnika ei tule järele. Mis saab edasi?
«Asjad on väga käest ära. Võib-olla peab hakkama kõike otsast peale õppima, minema tagasi ABC juurde. Kui nii viskan, pole asjal väga mõtet. Samas ei taha hooaega nii ka jätta. Mul on kõige rohkem kahju olnud, et talvel nähtud vaev ei kanna vilja, mitte isegi olümpiast ega EMist,» nentis Tugi.
Sarnane saatus tabas ka 4.35ga (isiklik rekord 4.55) piirdunud teivashüppajat Marleen Müllat (23) ja 71.95ga (rekord 74.95) vasaraheites Eesti meistriks tulnud Adam Kellyt (26). Mõlemad vajanuks Pariisi pääsemiseks vähemalt paremate päevade tasemel tulemust.
/nginx/o/2024/07/01/16193968t1hcacc.jpg)
Joonistub välja muster. Meie uuema põlvkonna kergejõustiklased on jõudnud olümpiataseme läveni, ent pole veel päris kohal. Midagi pole aga kaugeltki katki, sest nii Enok, Tugi, Mülla kui ka Kelly, aga ka mõni teine, on alles karjääri alguses. Ees võiks oodata rohkelt suurvõitlusi.
Võistelda, võistelda, võistelda
Aga leidub ka meeldiv erand. Märtsis 20. sünnipäeva tähistanud Elisabeth Pihela on juba kohal. Ta jäi küll olümpianormist 1.97 üsna kaugele, ent teenis läbis ranking’u Pariisi-pileti ausalt välja.
«Mul tuleb eestikatega alati kuidagi selline närv sisse – pabistasin rohkem kui EMil või MMil. Ma ei tea, miks mul nii on. Siin hakkab alati jalg värisema,» tunnistas 1.85ga Eesti meistriks kroonitud Pihela.
/nginx/o/2024/07/01/16193970t1hb846.jpg)
Grit Šadeiko õpilase rekord 1.92 pärineb eelmisest aastast. Tänavu on tema parim 1.89. Pihela sooviks enamat, aga samas leiab ta ka positiivseid jooni.
«Mul on hea meel, et olen sel hooajal stabiilselt üle 1.85 hüpanud,» sõnab välishooaja kuuenda stardi teinud Pihela. Aga kuidas 1.90 piirist taas jagu saada?
«Eks on vaja võistelda, võistelda ja võistelda. Siis tuleb! Võib-olla enne EMi ei jõudnud piisavalt võistelda. Ainult kaks võistlust oli. Võistlemine annabki enesekindlust ning võisteldes ka harjutad,» vastas Pihela.
Olümpiakoondis läheb lukku selle nädalaga. Esialgu kannab rahvusvaheline kergejõustikuliit ranking’u-tabelisse sisse viimased tulemused ja teeb esialgse sõela. Meie alaliit kinnitab kindlalt peale pääsevad sportlased – Erm, Mägi, Tilga, Õiglane, Pihela –, aga märgib üles ka varunimekirja. Seega lootus pole päriselt kustunud ka praegu joone alla jäänute jaoks.
Loe ka: