Mis tunne võib olla mehel, kelle elukaaslane on Eesti parim laskesuusataja? Mehel, kes ise harrastab sama ala, kuid niisuguste tulemusteni veel ei küündi. Priit Viks teab sellele küsimusele vastust.
Viks ja Saue aitavad teineteisel tippu pürgida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eveli Saue elukaaslase Priit Viksi sõnul ei ole see tunne sugugi mitte talumatu ja ebameeldiv. Pigem vastupidi – see on motiveeriv ja arendav.
«Kui näed, et inimene minu kõrval sööb sama toitu, magab sama palju ja treenib enam-vähem samamoodi, siis saad aru, et iseendas peab viga olema. Ise tuleb oma närve paremini kontrollida,» sõnas Viks ja suunas pilgu kõrval istuvale elukaaslasele. «Või mis sina arvad? Eveli on tulemuste mõttes teerajaja olnud.
Tema tuules on hea minna. Ta motiveerib nii mind kui ka paljusid teisi.»
Kadedaks ei tee
Mis seal salata, veel paar aastat tagasi oli Viksil tegelikult üsna raske. Kui ta oma sugulasi trehvas, siis uurisid nood alati esmalt Saue vormi ja tervise kohta ning alles siis jõuti ringiga oma pereliikmeni. Nüüd on Viks selle kõigega juba harjunud.
«Alguses lasin ennast sellel segada, aga enam ei pane tähele. Võib-olla nii ongi oma lähedasi tulevikus kergem üllatada?» arutles Viks.
Seni ongi «pere» esinumbriks enamjaolt olnud Saue. Kui Viksi parimaks tulemuseks tiitlivõistlustelt on koht kuuendas kümnes, siis Saue sai Anterselva MMil sprindis 15. koha. Lisaks sellele on ta MK-sarjas kahel korral kuue parema sekka mahtunud.
Kas kaaslase edu teeb mõnikord kadedaks ka? «Oi ei – seda kindlasti mitte! Mul on ainult hea meel, kui tal hästi läheb. Vähemalt läheb siis kellelgi meist hästi. See muudab ka enda ebaõnnestumise väiksemaks,» vastas Viks kindlameelselt.
Nii Saue kui ka Viks tõdesid kui ühest suust, et tippsportlasest elukaaslase kõrval on kergem oma unistuste poole pürgida. Kergem raskeid treeninguid taluda ja võistelda. Ehk on selle elavaks tõestuseks juba seegi, et enne kooselu ei kuulunud kumbki neist Eesti A-koondisesse? Praegu kuuluvad mõlemad aga koondise esinumbrite hulka.
Taldrikud ei lenda
«Kindlasti oleme teineteist palju edasi aidanud. Juba laagriteski on palju lihtsam, kui elukaaslane on kaasas. Pikemad äraolekud on ju ligi kaks kuud ja kui koju jõuad, siis tahaks ainult magada. Mõnes mõttes on hea teada, et teine pool tunneb sama,» nentis Saue.
Sportlasest elukaaslasele on lihtne selgitada, miks peaks lõuna ajal väikse uinaku tegema või miks ei tohiks poole ööni üleval olla. Kaaslane mõistab seda kõike ka sõnadeta.
Seetõttu pole treeninglaagrid ja võistlused peresse kunagi tüli toonud. Isegi mitte siis, kui ühel poolel on võistlustel hästi läinud ja teisel halvasti. Taldrikud pole pärast ebaõnnestunud võistlust veel lennanud? «Ah, mis ma nendest taldrikutest ikka viskan?! Tavaliselt muutun pärast ebaõnnestumist vaikseks ja madalaks. Hoian rohkem omaette,» vastas Saue.
«Mina olen, vastupidi, just üliemotsionaalne. Kui kehvasti läheb, siis virisen ja torisen. Kirun nii iseennast kui ka kogu maailma. Või mis?» küsis Viks elukaaslaselt. «Jah, nii sa teedki. Kurdad oma rasket saatust,» vastas Saue. «Ah, mis sa seletad! No näete – taldrikutega ta mind küll ei loobi, aga niimoodi verbaalselt nöögib küll,» muigas Viks.
Koos ei treeni
Juhul kui mõlemal läheb võistlustel kehvasti, oskavad nad teineteisest eemale hoida. Kumbki teab, et teine vajab aega analüüsimiseks ja omaette olemiseks. See oleks justkui kirjutamata reegel.
Ent vahel kipuvad nad selle reegli vastu siiski ka eksima. Küsimusele, kas pärast ebaõnnestumist kipub teine pool õpetama, vastas Viks: «Jah. Ja mitte vähe.»
Saue sõnul teab ta, et elukaaslane tahab üksnes head nõu anda ja teda edasi aidata, kuid siiski tekitab see temas alati trotsi. Vähemalt esineme emotsioon on alati negatiivne.
«Priit päris tihti püüab mind õpetada. Meil on ju sama eesmärk – paremaks saada. Aga vahetult pärast võistlust on sellest raske aru saada. Hiljem alles jõuab kohale,» nentis Saue.
Iseenda ebaõnnestunud võistlemisest mõneti veelgi hullem on kaaslase lootuste purunemist jälgida. Juba sellepärast, et ise võisteldes on kõik sinu enda kätes, ent teise poole liigutusi ei saa kunagi reguleerida. Isegi kui väga tahaks – elukaaslane peab ikka ise kannatama ja võitlema.
«Tihtipeale ma lihtsalt ei suuda Priidu võistlust jälgida ja panen käed silmade ette. Siis piilungi niimoodi vaikselt läbi sõrmede. Teisiti ei julge,» avaldas Saue.
Seda, kas elukaaslase võistluse ajal tõuseb pulss sama kõrgele kui enda võistluse ajal, ei osanud kumbki öelda. Küll aga tõdesid nad, et suurt erinevust tõenäoliselt pole.
«Eriti hull on siis võistlust vaadata, kui tead, et Evelil on väga tähtis jõuproov. Ise on oluliselt kergem võistelda,» lisas Viks.
Kuigi Viksil ja Sauel on üks ja sama treener ja ka võistluslaagrid kattuvad, siis koos nad siiski treenida ei saa. «No Priit on ikka pisut tugevam. Ta on siiski mees,» muigas Saue.
Juhul kui tegemist on taastavama treeninguga, siis saavad nad siiski ka koos kilomeetreid mõõta. Niimoodi vaikselt treenides ja üheskoos edasi arenedes loodavad Viks ja Saue tänavu ka Eesti spordiüldsust üllatada. Positiivselt üllatada.
Priit Viks
Sünniaeg: 07.01.1982
Pikkus: 180 cm
Kaal: 74 kg
Sünnikoht: Tartu
Saavutused: suvebiatloni MMi 11. koht, Torino OMi 75. koht, Östersundi MMi 71. koht, Ruhpoldingu MK-etapi 38. koht
Eveli Saue
Sündinud: 13.02.1984
Pikkus: 163 cm
Kaal: 53 kg
Saavutused: suvebiatloni MMi 33. koht, Östersundi MMi 23. koht, Anterselva MMi sprindi 15. koht, MK-sarjas kaks korda kuue hulka tulnud, mitmekordne Eesti meister
Vancouveri olümpia ettevalmistus on hästi läinud
Eveli Saue sõnul on tema olümpiahooaja ettevalmistus kulgenud planeeritult. Mis vast kõige tähtsam – ta on püsinud terve. «Haige pole seni veel olnud. Õlg on küll natuke häda teinud, kuid treenimist pole see seganud. Pisut ainult ragiseb veel,» kinnitas Saue, kes jätkab enam-vähem samade ettevalmistusplaanide järgi nagu mullu. «Treeningumahtu pole küll juurde tulnud, küll aga intensiivsust. Kardinaalset kannapööret pole ma teinud – ei näe selleks vajadust.»
Laskesuusatamiskoondise peatreeneri Hillar Zahkna hinnangul on Saue võrreldes mulluse sama ajaga pisut paremas füüsilises seisus. Seda näitasid ka hiljutised testid. Milline on aga olukord laskmise ja vaimse poolega, seda näitavad juba hooaja esimesed võistlused. «Laskesuusatamine on juba selline ala, kus on mitu komponenti, millest sõltub lõplik resultaat. Kõik komponendid tuleb korralikult tööle saada,» tõdes Zahkna.
Üldiselt on laskesuusatamiskoondise hooaja ettevalmistus kulgenud planeeritult. Praegu harjutab koondis Olosel, kus valitsevad treenimiseks head tingimused. Koos koondisega harjutab Olosel ka Priit Narusk, kes laskesuusatajana Vancouveri olümpiale pääseda loodab.
«Priidu laskmine on tublisti edasi läinud. Aga kas areng on olnud piisav, seda näitavad üksnes võistlused. Usun, et tal on reaalne võimalus olümpiapiletit püüda, aga konkurents kõikidele kohtadele on kõva,» tõdes Zahkna, kes jäi koondise hooaja eesmärkide avaldamisel tagasihoidlikuks. «Meil endal on eesmärgid tehtud, aga ma ei taha võtta lisakoormat mingite kohtade lubamisega. See ei tuleks reaalses tegevuses kasuks. Teeme kõik nii hästi, kui suudame,» sõnas Zahkna. (PM)
Põhiliseks hobiks vanaisa maja remont
Kui Eveli Sauelt ja Priit Viksilt küsida, mis on nende ühine hobi, purskavad nad naerma. «Mis see siis on – remont või?» küsis Saue elukaaslaselt. Viks vastas: «Nojah, ehitada meile ju meeldib!»
Nimelt on Saue ja Viks viimastel aastatel jõudumööda taastanud Viksi vanaisa maja Elvas. «Elame küll juba sees, aga vaikselt ehitame seda edasi ka. Renoveerime ja toimetame selle kallal,» avaldas Saue.
Põhja-Soomes Olose laagris elavad Saue ja Viks koos kahe koondisekaaslasega väikses majakeses kohe suusaraja ääres. «Tingimused on siin väga head. Nii elamiseks kui ka treenimiseks,» rõõmustasid sportlased.
Küsimusele, kumb neist parem kokk on, vastas 27-aastane Viks: «Õnneks on meil siin koondise poolt kokk kaasa võetud. Treeninglaagris oleks väga raske ise iga päev süüa teha. See võtaks liiga palju aega.»
Õhtuti vaatavad Viks ja Saue tavaliselt telerit või loevad raamatut. Üheskoos läheb aeg kiirelt. «Ega siin suurt midagi teha polegi. Aga aeg lendab ikka väga kiirelt,» nentis Saue. (PM)