Ajakiri Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 1998. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame novembris, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse!
Seeria üheksas lugu ilmus ajakirja Jalka juunikuu numbris.
- Loe ka: Retk Katari MMini, alustades esimesest 1930. aasta turniirist
- Loe ka: 1938. ja 1950. aasta MMid: maailmasõda jättis jalgpallirütmi tühimiku
- Loe ka: 1954. ja 1958. aasta jalgpalli MMid: suurüllatus ja kuninga debüüt
- Loe ka: 1962. ja 1966. aasta MMid: Santiago lahingust skandaalse võiduväravani
- Loe ka: 1970. ja 1974. aasta MMid: Pelé hüvastijätt ja totaalne jalgpall
- Loe ka: 1978. ja 1982. aasta MMid: üks uus ja üks vana maailmameister, skandaalide kiuste
- Loe ka: 1986. ja 1990. aasta MMid: Jumala käsi ja maagiline Milla
- Loe ka: 1994. aasta MM: turniir, mis algas ja lõppes eksitud penaltiga
MM 1998: prantslaste kodune triumf ja Ronaldo saladus
1998. aasta turniiriks naasis suur jalgpall Euroopasse, kui teist korda ajaloos valiti turniiri võõrustajaks Prantsusmaa – varem olid prantslased MMi korraldanud 1938. aastal. Teist turniiri järjest sai otsustavas kandideerimisvoorus lüüa Maroko.
Pärast viit 24 osalejaga turniiri oli taas aeg seda suurendada: 32 osalejast rääkis FIFA toonane president Sir Stanley Rous juba 1970. aastal, kuid alles 28 aastat hiljem tehti tema idee teoks. Oli ka viimane aeg, sest FIFA oli viimaste aastate jooksul oluliselt suuremaks läinud: kui 1980. aastal oli FIFAs veel 150 liikmesriiki, siis 1998. aasta alguses oli see arv ületanud 200 piiri. 32 osalejat lubasid ka turniiri formaati loomulikumaks muuta: kaheksast alagrupist pääsesid kõigis edasi kaks paremat, mis tähendas, et kolmanda kohaga ei olnud enam võimalik 16 parema sekka saada.