Veel kolm-neli hooaega tagasi olid toona Tartu Rocki nime kandnud korvpallimeeskond ja Kalev/Cramo võrdsel tasemel ning üsna sarnaste võimalustega meeskonnad. Viimaste aastatega on vaekauss kaldunud aga pealinna esindusklubi kasuks ja suure tõenäosusega suureneb lõhe kahe meeskonna vahel veelgi – Kalevi juhtkond on välja hõiganud eelarve märgatava suurendamise.
Kalevi juhtkond langetab oma otsuseid lähtudes stabiilselt tipptasemel hooaega pakkuvast Ühisliigast. Tartlased peavad aga arvestama võimalusega, et nende hooaeg möödub Eesti meistriliigas ja põhiturniirilt kvaliteedimärgiga meeskondi kaotanud Balti liigas palli patsutades.
Seejuures on kodusele korvpallile eluliselt vajalik, et Tallinna kõrval säiliks Tartu Eesti teise tugeva korvpallikeskusena.
Täna on Tartu Ülikooli meeskonna peatreeneril Gert Kullamäel lepingu järgi viimane tööpäev. Põhimõtteliselt on ta ilmutanud valmidust jätkata samas ametis, kuid selleks esitab ta oma tingimused, mis ajavad paljudel Tartu korvpallifännidel harja punaseks.
Halva otsuse kibedad viljad
Nimelt on Kullamäe veendunud, et Tartut tuleb kasutada perspektiivikate korvpallurite hüppelauana kõrgemal tasemel meeskondadesse. Selle nimel on ta valmis keset hooaega loobuma ka oma parimast mängijast – peaasi et kellelgi tekiks võimalus lennata laia maailma ja sellega Eesti korvpallile kasu tuua.
Seepärast soovib Kullamäe saada klubi juhtidelt kindla sõnumi, milline tulevikutee valitakse. Alles lõppenud hooaja keskel peatreeneri postile tõusnud mees ei taha töötada klubis, kus mängu tegemiseks on palgatud viis-kuus suvalist leegionäri, vaid eelistab meeskonda, kus põhirolli kannaksid kohalikud mängijad.
«Mõistan ka teisitiarvajate seisukohti ning kui klubi juhtkond näeb asju minust erinevalt, pole ma lihtsalt õige mees Tartus peatreeneri kohal töötama,» on Kullamäe korduvalt kinnitanud. «Vaatan asju laiemalt ja püüan tegutseda nii, nagu Eesti korvpallile parem.
Minul pole küll südant kedagi kinni hoida, kui mängijal on võimalus välismaal areneda.»
Kullamäe nägemus tugineb paljuski teadmisele, et Rain Veidemani või Janar Taltsi mõõtu mängumeeste kodus hoidmiseks puudub tal motiveeriv väljund. Eesti meistriliigas Valga ja Pärnuga madistamine ei paku sellistele meestele midagi, üleliia põnevust tekitavad pole ka bussireisid Leetu, kohtumistele sealsete keskmikega.
Päästerõngas võiks peituda eurosarjas, kuid selle liini lõikas klubi juhtkond ise aasta tagasi läbi ning ränga valeotsusega tekitatud kahju lappimine võtab aega.
Praeguse seisuga oleks Tartul võimalik sügisel osaleda EuroChallenge sarja eelringis.
See tähendab kõige vähem kahte kohtumist. Peaks aga loos tooma kohe vastaseks mõne tugevama klubi, võib hooaeg väga kiiresti lõppeda. Kullamäe küsib õigustatult, mida siis selle välismaalaste armeega peale hakata…
Mõistagi võiks ju leegionärid olla nii tugevad, et eelringis poleks vaja kedagi karta ning eurohooaeg oleks hoobilt tagatud. Ka Kullamäe oleks nõus selliseid mehi juhendama, kuid selline projekt eeldaks väga paksu rahakotti.
Tänavune tuumik säilib
Seega juhul kui Kullamäe jääb peatreeneriks, jätkab Tartu tänavuse tuumikuga, mida täiendatakse leegionärist mängujuhi ja tsentriga. Lõppenud hooajal meeskonda kuulunud meestest lahkuvad kindlasti Bill Amis ja Sten-Timmu Sokk – just nende positsioonide mängijad, kuhu kavatsetakse täiendust tuua.
Üsna ebatõenäoline tundub Asko Paade jätkamine, küsimärke on ka teiste «kampsunite», jalavigastusega kimpus oleva Marek Doronini ja Silver Leppiku kohal. Teada pole seegi, kas korvpallurikarjääri soovib jätkata Valmo Kriisa ja mida mõtleb Vallo Allingu, kuid Kullamäe on kinnitanud, et näeks vanameistreid meeskonnas järgmiselgi hooajal. Sama kehtib jätkuvalt Tartuga lepingut omavate pallurite, Tanel Kurbase, Kristo Saage, Timo Eichfussi ja Rain Raadiku kohta.
«Võime küll rääkida koosseisu muutmisest, kuid tegelikult pole kedagi asemele võtta. Kui tahame praegustest mängijatest loobuda, peaksime taas vaatama leegionäride poole,» on Kullmäe korduvalt nentinud. Ilmselt ei annaks erilist efekti ka Eesti teistest klubidest kodusel tasemel palluritega manööverdamine. Kvaliteet jääks laias laastus samaks.
Seega suletud ring – mängijate valik on väike, ambitsioonikamad pallurid kipuvad välisklubidesse, keskpärased aga loodavad kodus mõnusale äraelamisele. Tasemel asendajate ja meeskonna liidrite palkamiseks jääb aga rahakott õhukeseks.