Ajakiri Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga: aasta lõpus Kataris toimuva MM-finaalturniiri eel võtame igas numbris vaatluse alla ühe või kaks varasemat turniiri. Liigume kronoloogilises järjekorras: seekord on luubi all 2010. aasta turniir. Seni viimase, 2018. aasta MMini jõuame novembris, kui Kataris tänavuse aasta turniiril pall mängu pannakse!
Seeria 12. lugu ilmus ajakirja Jalka septembrikuu numbris.
- Loe ka: Retk Katari MMini, alustades esimesest 1930. aasta turniirist
- Loe ka: 1938. ja 1950. aasta MMid: maailmasõda jättis jalgpallirütmi tühimiku
- Loe ka: 1954. ja 1958. aasta jalgpalli MMid: suurüllatus ja kuninga debüüt
- Loe ka: 1962. ja 1966. aasta MMid: Santiago lahingust skandaalse võiduväravani
- Loe ka: 1970. ja 1974. aasta MMid: Pelé hüvastijätt ja totaalne jalgpall
- Loe ka: 1978. ja 1982. aasta MMid: üks uus ja üks vana maailmameister, skandaalide kiuste
- Loe ka: 1986. ja 1990. aasta MMid: Jumala käsi ja maagiline Milla
- Loe ka: 1994. aasta MM: turniir, mis algas ja lõppes eksitud penaltiga
- Loe ka: 1998. aasta MM: prantslaste kodune triumf ja Ronaldo saladus
- Loe ka: 2002. aasta MM: üllatuste turniiri varjutasid kohtunike otsused
- Loe ka: 2006. aasta MM: Zinedine Zidane lahkub areenilt pauguga
Pärast seda, kui Lõuna-Aafrika vabariik oli vastuolulisel moel jäänud ilma 2006. aasta MMi korraldusõigusest, otsustas FIFA pisut muuta korraldusõiguse jagamise põhimõtteid ning kehtestas regionaalse rotatsiooni: MMi korraldamine pidi hakkama käima konföderatsioonide kaupa ning esimesena pandi paika, et 2010. aasta turniiri saab endale mõni Aafrika riik. Korraldamise vastu näitas huvi üles viis kandidaati: Lõuna-Aafrika vabariik, Maroko, Egiptus, Tuneesia-Liibüa ühiselt ja Nigeeria, kes lootis esialgu kandideerida koos naaberriikide Benini, Ghana ja Togoga. Enne hääletust loobusid nii nigeerlased kui Tuneesia-Liibüa, kuivõrd FIFA kinnitas, et mitme riigi ühist kandidatuuri rohkem ei kaaluta. Otsustaval hääletusel jäi Egiptus sootuks nullile, LAV sai 14 ja Maroko 10 häält.